Suur, suurem, kõige suurem

Tänu ligemale sajandipikkusele põlevkivi kaevandamise ja töötlemise traditsioonile on Eesti põlevkivienergeetikal tugevad alustalad, mistõttu selles valdkonnas on meil esindatud ka mitmesugust tehnikat, mis on erakordne ja ainulaadne lausa kogu maailmas.

Meie kaevurid on jõudnud allmaakaevandustes vähemalt Euroopa mõistes rekordilisele sügavusele. Kuna nõukogude ajal harrastati põlevkivi ammutamist põhiliselt karjääridest, kaevandatavad kogused olid aga praegusest vähemalt paar korda suuremad, läks selleks tarvis ka erakordselt võimast tehnikat.

Nii tariti omal ajal Aidu karjääri (endine Oktoobri karjäär) vähemalt Euroopa suurim elektri jõul töötav ekskavaator.

Neid valmistati Nõukogude Liidus omal ajal vaid kuus ja enne pensionile jäämist oli Esku-nimeline koloss neist ainuke, mis sel ajal veel töötas. Nüüdseks on ka viimane Esku siiski vanarauaks müüdud.

AS Eesti Põlevkivi on Ida-Virumaal asuv põlevkivi kaevandamisega tegelev ettevõte, mis koosneb emaettevõttest ja kahest tütarfirmast.

Kahele kaevandusele ja kahele karjäärile lisaks kuulub kontserni koosseisu ka raudteetranspordifirma.

Estonia kaevanduse näol on tegemist maailma suurima ja Euroopa sügavaima põlevkivikaevandusega, kus pruuni kulda ammutatakse kuni 70 meetri sügavusest. Nimelt paiknevad põlevkivikihid kaldega Peipsi järve suunas (sügavamale), mistõttu on ka arusaadav, miks Estonia kaevandus nii sügav on.

1980. aastatel kaevandati Eestis kokku üle 31 miljoni tonni põlevkivi. Aatomienergia areng ja Venemaa energiaturu äralangemine 1990. aastatel viisid järk-järgulisele kaevandamise mahu vähenemisele ligi kolm korda.

Praegu ulatub ASi Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang 14 miljoni tonnini ning käive 1,8 miljardi kroonini. Ettevõttes töötab ligikaudu 3500 inimest.

Otseselt kaevandustegevust koordineerib Eesti Põlevkivi allasutus Põlevkivi Kaevandamise AS.

Hiigelkopp Esku oli 22korruselise maja kõrgune ja tema elutee algas rohkem kui veerand sajandit tagasi.

Õigemini on sääraseid riistapuid Eestis olnud koguni kaks. Mõlema kodu oli Aidus. Kaks samasugust ekskavaatorit töötas ka Venemaal Irkutski lähedal Safronovski kivisöekarjääris.

Kogu see 4100 tonni metalli liikus neljal roomikul kiirusega umbes 150 meetrit tunnis. Ekskavaatori keres on masinasaal. Nii suur, et seal võiks väiksemaid kontserte või spordivõistlusi pidada. Kirjade järgi on selle mõõdud 20×30×16 meetrit ning suurim seal asuv viiemeetrise läbimõõduga elektrimootor kaalub 210 tonni.

Uuena maksaks selline EVG umbes 80 miljonit dollarit ehk umbes 1,4 miljardit krooni.

Esimese EVG müüs karjäär kolme miljoni krooni eest vanarauaks. Teisest loodeti alguses teha muuseumieksponaat, ent lõpuks müüdi ka see vanarauakaupmeestele, seekord küll juba 12 miljoni krooni eest. Siiski jäi ekskavaatori kopp Kohtla kaevandusmuuseumile.

Guinnessi rekordiraamatu andmetel on kõigi aegade suurim ekskavaator töötanud Ameerika Ühendriikides. 1964. aastal ehitatud kopp Marion-6360 mahutas 138 m3, kogu ekskavaator kaalus kokku 11 000 tonni.

Kolm aastat tagasi alustas AS Empower EEE peatöövõtjana Eesti Energia tellimusel Eesti taasiseseisvumise aja pikima kõrgepingeliini ehitamist.

Balti-Kiisa-Harku 330 kV õhuliin on ehitatud vana 220 kV pingega õhuliini trassile.

"Uuendatud õhuliinil on kasutatud kuumtsingitud metallsõrestikmaste, millest tulenevalt on liini arvestuslik eluiga kuni 60 aastat," iseloomustas liini OÜ Põhivõrgu projektijuht Innar Kaasik. "Ühtlasi on tegu Eesti taasiseseisvumisaja kalleima liiniehitusprojektiga."

Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa kaudu kulgeva õhuliini pikkus Narvas asuvast Balti elektrijaama alajaamast Tallinna lähistel paikneva Harku alajaamani on kokku 235 km, millest 29 km pikkune Kiisa-Harku lõik valmis juba 2004. aastal.

Balti-Kiisa õhuliini ehituse kogumaksumus oli 367 miljonit krooni.