Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vasakleeri kandidaat Milton Friedmani ülikoolist

Sirje Rank 28. august 2008, 00:00

Ebaameerikalikke selles mõttes, et tema käe all kasvaks majanduses riigi roll. Ja nagu näitavad arvamusküsitlused, eelistavad ameeriklased praegu just sellist retsepti.

Obama majanduspoliitika keskmes on maksud. Maksud selleks, et laiemalt ümber jagada vabaturu põhimõttel toimivas majanduses toodetud hüved. Vabaturu vastane demokraatide kandidaat ei ole, olgu see siis tingitud Chicagos Milton Friedmani koduülikoolis töötatud aastate mõjust või panga asedirektoriks tõusnud vanaemast, kelle asist majanduslikku mõtlemist Obama eeskujuna kiidab.

"Vaba turg on parim mehhanism, mis kunagi ressursside efektiivseks jagamiseks on leiutatud," väidab Obama, "kuid turg ei suuda kõike reguleerida". Siin ongi iva - Obama usub, et riigi roll on vaba turgu ohjata ja tõrke korral tagant aidata.

Sellisel juhul tuleb käivitada riiklik programm, mille täitmiseks püütakse kaasata vabaturu jõud. Siia kuuluksid ka suured riiklikud investeerimisprogrammid, mis aitaksid majandust ergutada, edendada alternatiivenergiat ning luua uusi töökohti.

"Meil tuleb lõpetada probleeme eirava ja ebaefektiivse valitsuse ajajärk ja lühiajaline mõtlemine - valitsus peab laduma vundamendi turu efektiivseks toimimiseks," ütles Obama hiljuti intervjuus ajalehele New York Times.

Obama maksutõusu põhiraskus langeb jõukamale elanikkonnale ehk neile, kelle aastatulu ületab 250 000 dollarit. Kõigile teistele peaks raha rohkem kätte jääma.

"Me kaotame augud maksuseadustes ning kaotame maksuparadiisid, millest võidavad miljardeid dollareid teenivad suurfirmad nagu ExxonMobil ning toome maksukergendust 95%-le USA perekondadest, ütles Obama teisipäeval Kansases kampaaniaüritusel. "Keskmisele perekonnale jääb aastas 1000 dollarit rohkem kätte, mida on võimalik vabalt kulutada või säästa oma laste hariduse rahastamiseks," jätkas ta.

Sisuliselt pöörab Obama tagasi president George W. Bushi maksukärped. Lisaks tahab demokraatide kandidaat tõsta ettevõtte tulumaksu ning maksustada dividendid ja vara müügilt saadud tulu kõrgema määraga.

Makse tõstes ei ole Obama peaeesmärk mitte USA suure jooksevkonto defitsiidi kärpimine, vaid - nagu öeldud - tuluvahede silumine USA ühiskonnas. Isegi Bill Clintoni ajal rahandusministriks olnud Robert Rubin, kes veenis toona presidenti esikohale seadma Reagani maksukärbetest jäänud defitsiidi vähendamist, muretseb nüüd rohkem ühiskonda lõhestava ebavõrdsuse pärast.

1997-2001 läks 49% palgatulu kasvust sellele kümnendikule ameeriklastest, kes on tulusaajate pingerea tipus. Alumise poole tulud kasvasid vaid 13%. Päris tipus oleval ühel protsendil kasvasid tulud 24%. George W. Bushi ametisse astumisest kaheksa aastat tagasi on keskmise perekonna sissetulek aastas 2000 dollari võrra vähenenud ja suurenenud inimeste hulk, kes elavad allpool vaesuspiiri.

"Mõelge, kas olete täna paremas seisus kui kaheksa aastat tagasi," ütleb Obama ja lisab, et vabariiklase John McCaini valik tähendaks Bushi majanduspoliitika jätkumist.

Maksuplaani kõrval on Obamal prioriteetideks tervishoiusüsteemi reform ja energiapoliitika, mis vähendaks kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid ning piiraks USA sõltuvust imporditud energiast.

"Nii nagu J. F. Kennedy ütles, et kümne aasta pärast jõuame kuule, vähendame meie kümne aastaga oma sõltuvust välismaisest naftast, et me ei peaks seda enam Lähis-Idast sisse tooma," ütles Obama Kansases.

Ja nii nagu J. F. Kennedy 1960. aastal Los Angeleses, plaanib ka Barack Obama täna oma kõne, kus ta kandidaadistaatuse ametlikult vastu võtab, pidada lageda taeva all, et kuulama mahuks rohkem rahvast. Jalgpallistaadionile mahub vähemalt 80 000 pealtvaatajat.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:41
Otsi:

Ava täpsem otsing