Reede 20. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pensionikoorem riigil järjest raskem kanda

Raivo Sormunen 01. september 2008, 00:00

Kiire majanduskasv ja üle ära voolav sotsiaalmaks on viimastel aastatel pakkunud pensionäridele nii korralisi kui ka erakorralisi pensionitõuse. Viimati tõusis 1. aprillil keskmine pension koguni 22%. Kiiret tõusu on praeguse seisuga oodata ka 2009. aastal ning seda hoolimata sellest, et riigi üldine tulubaasi kasv on kärbunud ning majanduskasv on asendunud langusega.

Rahandusministeerium hõikas augusti alguses 2009. aasta riigieelarve probleeme lahates välja, et järgmisel aastal võivad pensionikohustused osutuda nii suureks, et sotsiaalmaksu laekumine ei suudaks auku täita. Viimaste nädalatega on lood veel keerulisemaks läinud.

Kui augusti alguses prognoosis ministeerium järgmiseks aastaks veel 96,3 miljardi krooni eest tulusid, siis pärast suvise majandusprognoosi väljatulekut on järgneva aasta väljavaateid veelgi kokku tõmmatud ning tuludeks oodatakse vaid 91,6 miljardit. Seda on kõigest 1,4 miljardit krooni enam selle aasta kärbitud riigieelarvest.

Samas kulub rahandusministeeriumi esialgsete kalkulatsioonide põhjal järgmisel aastal pensionide maksmiseks tänavusest 2,7 miljardit krooni rohkem raha. Kuidas? Arvutame.

Pensionide tõstmisel võetakse aluseks indeks, mis sõltub 80% osas sotsiaalmaksu laekumise kasvust (täpsemalt pensionikindlustuse osa laekumise kasv) ning 20% ulatuses inflatsioonist. Möödunud aasta 6,6% tarbijahinnaindeks ja 25,3% sotsiaalmaksu kasv aitas pensione tõsta 21,6% võrra.

Korralik kasv tundub pensionäre ootavat ka järgneval aastal. Aasta esimese seitsme kuuga ulatus sotsiaalmaksu kasv 18,9% ja inflatsioon 11,1%ni. Ehkki palga kasvutempo ja inflatsioon on hakanud aeglustuma, tuleb ka konservatiivse prognoosi korral (sotsiaalmaksu aastane kasv 15% ja inflatsioon 10%) järgmisel aastal pensione 14% tõsta (rahandusministeeriumi augustiprognoos nägi ette pensioni tõusuks 15%).

Igatahes tähendab see seda, et sel aastal pensionideks planeeritavale 17,7 miljardile kroonile tuleb järgneval aastal otsa laduda veel 2,5-2,7 miljardit krooni.

Kui mitu aastat kulus pensionide maksmiseks umbes 18% eelarvest, siis järgneval aastal kulub sellsks 22%. Piirata seda tõusu ei saa, kuna sotsiaalmaksu tohib riik kasutada ainult pensionide maksmiseks ja riikliku ravikindlustuse tagamiseks ning pensonitõusu arvestamise metoodika on seadusega paika pandud.

Kui era- ja avalikule sektorile prognoositakse järgmiseks aastaks kannatuste aastat, siis vähemalt pensionärid võivad veel aastakese kergemalt hingata.

Kommentaari vasakul küljel oleva edetabeli aluseks on võetud 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub igas kuus pensionisambasse 600 krooni (2 + 4 protsenti brutopalgast).

Välja on toodud esimesed neli liitumisvooru ehk inimesed, kel on olnud kõige enam aega raha koguda. Enne 2004. aasta 30. oktoobrit jõudis II pensionisamba lepingu sõlmida üle 423 000 inimese ehk kolmveerand kõikidest pensionilepingu omanikest.

Igakuiseks fondide osakute laekumise päevaks olen valinud päeva, mil kõige rohkem on osakuid juurde emiteeritud. Augustis oli selleks päevaks 14. august, mil pensionifondidesse liikus ligi 36 miljonit krooni ning osakuid tekkis pensionikogujatele juurde 2,44 miljonit. Kokku liigub igas kuus praegu II pensionisamba fondidesse umbes 300-325 miljonit krooni (umbes 22 miljonit osakut).

Kõrvalolevas tabelis on arvestatud fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtutasudega, mistõttu suuremate sisenemis- ja väljumiskuludega pensionifondid on veidi kehvemas seisus.

Nagu tabelist nähtub, on esimestes voorudes liitunud jõudnud endale koguda summa, mis on võrdne investori 4-5kordse brutopalgaga (meie näite puhul 40 000-50 000 krooni). Kaks korda suurema palga puhul on summad siis orienteeruvalt ka kaks korda suuremad.

Suvekuudel on börsid näidanud korralikku langust, mistõttu kõige atraktiivsemad fondide osakud on taandunud umbes 3%. Sellest tingitult ei maksa imestada, kui praegu on II samba portfelli maht hoolimata raha juurdepanekust sama suur kui kevadel.

2008. aasta on viimane võimalus II pensionisambaga liituda inimestel, kes on sündinud aastatel 1974-1976. 2011. aastal jõuab aga kätte aeg, mil vabatahtlikult enam keegi II sambaga liituda ei saa. Kokku oli möödunud reede seisuga kogumispensioniga seotud 570 835 inimest.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:42
Otsi:

Ava täpsem otsing