Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Müntide hind ajas tõuseb

Mati Feldmann 05. september 2008, 00:00

Eesti Pank laskis 9. juunil ringlusse ühekroonise käibemündi, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale, tiraaþ 20 miljonit.

Tegemist on käibe-, mitte meenemündiga, seega oleks see pidanud ka käibele jõudma, kuid seda ei juhtunud teps mitte.

Nagu arvata võiski, haistsid mündikollektsionäärid ja muidu ettevõtlikud inimesed teenimisvõimalust. Üks mu hea tuttav ostis või õigemini vahetas kommertspangas viiesajamündise ploki nimetatud käibemüntide vastu.

Tänaseks on järelturul nende ühekrooniste müntide hind tõusnud kuue kuni kümne kroonini tüki eest. Ja tõuseb kindlasti edasi. Mõtlen, et vaata, kus on inimestel nina!

Ühtlasi viis see mind mõttele, et mündibisnis on praktiliselt kindla peale minek. See nõuab kahtlemata kannatlikkust, mõningaid kollektsionääriteadmisi, samas aga ei eelda väga suurt alginvesteeringut.

Vara ise on, tõsi, võrdlemisi vähelikviidne, realiseerimine nõuab tööd, aga kasumimarginaal on suur

Eesti müntidega äritsemise käimalükkav jõud on asjaolu, et mingeid konkreetseid siin vermitud münte jääb aja jooksul ainult vähemaks, mündid muutuvad haruldasemaks, järelikult nende hind ajas tõuseb.

Investeerimist saaks vabalt alustada Eesti Panga meene- või käibemüntidega. Teine idee on saada kätte kõik erinevad euromündid - esikülg on küll sama, ent tagakülg on igal riigil erinev.

Kollektsioneerimisega, numismaatikaga kaasneb kulusid. Mündikogud, väärismetallist investeerimismündid on tõenäoliselt liiga kallid, et neid kodus hoida. Parim lahendus on üürida pangas hoiulaegas.

Müntidega tegelejad võib jagada kaheks suureks grupiks: inimesed, kes on investorid ja soetavad väärismetalle, sh kuld- ja hõbemünte investeerimise eesmärgil, teine grupp on numismaatikud. Kui esimesed näevad asjas siiski parimat raha paigutamise võimalust, siis teiste jaoks on olulisem pigem kirg ja soov omada parimat kogu. Tegu on maailmas päris suure äriga mõlemal rindel.

Numismaatilised mündid pakuvad huvi kitsamas ringis oma ala spetside hulgas ja on väiksema tiraaþiga, investeerimismündid on pigem laiatarbekaup - suure tiraaþiga, mistõttu realiseerimine on lihtne maailma eri nurkades.

Osa kogujaid keskendub igale erinevusele müntidel, see kogumisliik on templipõhine: eesmärk on saada kätte kõik sama mündi erinevad põhjad, nt vermimiskojad.

Tuntud on Eesti Panga ja teiste riigipankade poolt välja antud müntide kogumikud ja albumid. Pakendisse pannakse 10 krooni eest münte, mis omakorda maksab 20 krooni, aga huvilised ostavad hiljem selliseid meeneid kordades kallimalt. See äri ei ole sugugi vaid riigipankade käes. Üks Euroopa suurimaid -kui mitte suurim tegija - on firma Mietens, mis pakub niisuguseid komplekte väga paljude riikide kohta. Välja on antud ka kõigi ELi riikide ühekroonisega võrreldavate müntide kogud (1 SEK, 1 EUR, 1 LVL jne). Komplektide müügihind on kordades kõrgemad kui nimiväärtus kokku. Kes algul need uuena soetab ja hiljem huvilistele maha suudab müüa, teeb kindlasti head äri.

Vanad Vene rublad. Vene rikkad armastavad vene asju ja ajalugu, vana raha on hinnas. USAs on tavaline, et klient tuleb ja ostab kaupluse rubladest tühjaks. Praegu on münditurul üldse kummaline lugu. Nõudlus kulla järele on kasvanud nii palju, et müntide pakkumine on vähenenud. Investorid soovivad pigem raha panna müntidesse kui plaatidesse. Kulla hinna osalise languse on kompenseerinud müntide suurem juurdehindlus.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:42
Otsi:

Ava täpsem otsing