Tee ämbritest mõistmiseni

Jaanuaris avalikustas sotsiaalminister töölepingu seaduse eelnõu. Tund pärast paarisajaleheküljelise dokumendipaketi avalikustamist hindasid mitmed poliitikud, sotsiaalpartnerite esindajad ja muud huvilised esitatu täiesti kõlbmatuks. Eelnõu ettevalmistajad said ametiühingutelt kingiks ämbrid. Täna on eelnõu riigikogu menetluses. Mis jäi jaanuari ja tänase vahele?

Eelnõu ettevalmistamisel võeti ülesanne teha suuri muudatusi. Lähtepunktiks oli tasakaal paindlikkuse ja kaitstuse vahel. Erinevalt kehtivast õigusest ei kaitse eelnõu töötaja põlist õigust kindlale töökohale, vaid seab eesmärgiks tingimuste loomise, et töötaja leiaks vajadusel talle sobiliku ja rahuldust pakkuva töö. Tänase tööõigusega võrreldes on eelnõus uued, lepinguõigusest tulenevad mõisted. Eelnõu on mahukas, esimesel lugemisel kindlasti keeruline. Seda mõista on lihtsam, kui osatakse näha seoseid teiste seadustega. Mõistagi teevad muutused ettevaatlikuks. Nii ongi olulisim ülesanne olnud muudatusi selgitada.

Veebruarist aprillini toimunud aruteludel olid koos ametiühingute, tööandjate ja valitsuse esindajad. Olulisemad teemad olid töölepingu ülesütlemise tingimused (sh koondamine), töötaja varaline vastutus ning rasedate ja väikelapse vanemate kaitse. Arutelud ei olnud lihtsad. Aprilli lõpul said asjaosalised teatada kokkuleppest ning ametiühingute ja tööandjate toetusest eelnõule. Piltlikult - keegi ei võtnud peavõitu ja keegi ei jäänud võiduta.

Vabariigi valitsus kiitis eelnõu heaks ja esitas riigikogule menetlemiseks enne jaanipäeva. Riigikogu õiguskomisjon ja sotsiaalkomisjon arutasid eelnõu põhjalikult augustis. Nende hinnangul on see tänapäevane ning pakub töösuhtes tasakaalustatud kaitset ja paindlikkust. Menetlus õiguskomisjonis jätkub septembri lõpus.

Aprillikokkuleppe järel on avalik tähelepanu vähenenud. Pärast kokkulepet ei paku teema enam verd, higi ja pisaraid. Tööd eelnõuga tehakse ka väljaspool riigikogu, esmatähtis on eelnõu tutvustamine. Tagasiside on olnud enamasti toetav. Mõistagi on eriarvamusi. Möödunud nädalal Eestis olnud OECD missiooni esindaja tõdes, et tegemist on töötajale väga helde regulatsiooniga, ja pani südamele, et majanduse jätkusuutlikkus säiliks.

Eelnõu töögrupi järgmise aasta ülesanne on rääkida-rääkida-rääkida, et eelnõu seaduseks saamise ajaks oleks kõik juba tuttav ja arusaadav nii töötajale kui ka tööandjale.

Autor: Egle Käärats