Reede 30. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kolmas ahi tõi esimese koha

Pille Rõivas 10. september 2008, 00:00

Tehase tegevjuhi Meelis Einsteini sõnul said plaanid isegi pisut enam täidetud. Eelmise aasta lõpus küll hakkasid ehitusturul ilmnema väsimuse märgid. "Eesti kasvav turg oli hea, seega renoveerisime ja käivitasime veel ühe ahju," ütleb Einstein rahulolevalt.

"Kolmanda pöördahju avamine oli meile suur samm edasi, tõstes klinkri (põletatud lubjakivist ja savist pooltoode - toim) tootmisvõimsuse üle ühe miljoni tonni aastas. Investeering läks kokku maksma 188 miljonit krooni, aga saime kogu toodangu müüa heade hindadega," selgitab Einstein.

Hooldus- ja parendusinvesteeringuid vajavad tehase seadmed pidevalt. Igal aastal kulub tehase töökorras hoidmiseks 30-50 miljonit krooni. Selle aasta aprillis käivitati kuues tsemendiveski. Investeering maksis kokku 137 miljonit krooni.

Praegu on käivitumas oluline projekt tahke alternatiivkütuse RDFi (refuse derived fuel, koosneb peenestatud puidust, plastist ja paberist) kasutusele võtmiseks. Eesmärk on alates 2010. aastast põletada 85 tuhat tonni RDFi aastas.

Projekt kinnitati ka Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi abi kõlblikuks 22 protsendi ulatuses seadmete investeeringutest. Kokku läheb see maksma üle 50 miljoni krooni. Esimese etapi käivitus on plaanitud 2009. aasta aprillikuusse.

Kütusekulu on tsemenditehasel suur, ent alternatiivkütus on odavam ja keskkonnasõbralikum. "Mida rohkem saame kasutada jäätmekütust, seda vähem peame kulutama fossiilset kütust," põhjendab Einstein.

Kunda õhu ja vee kvaliteeti jälgitakse pidevalt ning probleemid tolmuse õhuga on oluliselt vähenenud. "Ei saa öelda, et meil õhk päris puhas on, sest tsement on tolm, kuid seadmepark on seejuures küllaltki vana," sõnab Einstein.

Igal torul on küll nõuetele vastav filter peal, aga kõige suuremat muret tekitab lahtine klinkriladu, mis vastavalt tuule suunale tolmutab kahjuks ümbruskonda.

Tehase tegevjuht nimetab seda ladu kõige suuremaks probleemiks, mille lahendaks suur rahaline investeering. Nimelt on moodsad klinkrilaod kinnised, sealt ei tule tolmu välja ei sisse ega välja laadimisel.

Tulevikus on oodata uut tehast. "Praegune tehas toodab klinkrit märjal meetodil, kus tooraine jahvatatakse koos veega, mis aurutatakse ahjus välja. Vee aurutamiseks kulub kütust, mida aitaks kokku hoida tänapäevane kuiv meetod. Peame sellele uuele meetodile üle minema ja see ongi meie suurim väljakutse, et tsemendi tootmine oleks Kundas jätkusuutlik," selgitab tegevjuht. Uus süsteem on plaanis käivitada aastaks 2012 vähemalt sama suure võimsusega.

"Oleme algatanud eeluurimise, aga miljardite kroonide suuruse eelarvega projekti realiseerumine sõltub erinevatest asjaoludest," ütleb Einstein. Riigilt oodatakse positiivset otsust CO2 kvoodi eraldamisel ja mõistlikkust keskkonnatasude suuruse määramisel.

Jätkusuutlikkuse tagamiseks tegeletakse ka tooraine kindlustamisega, sest praegusest lubjakivikarjäärist ei pruugi jätkuda enam kui 12 aastaks. Uurimise all on järgmine ala, mis annab 50aastase reservi.

"Väga oluline on hoida majanduslikud näitajad korras. Siiani oleme me seda suutnud ja loodame neid isegi parandada," ütleb Einstein.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:49
Otsi:

Ava täpsem otsing