Uue küla sünd

Uusi eramajade piirkondi on viimastel aastatel arendatud hulgi. Mis aga Lilleoru ökoküla näiteks Rae vallas asuvast Karla külast eristab, on tööde organiseerimise moodus ja järjekord. Kui Karlas jäeti teede rajamine viimaseks ning alustati majade ehitamisest, millest mõned pole elanikkegi leidnud, siis Lilleorus oli kõigepealt kriitiline hulk sarnaste vaadetega inimesi, kes soovisid luua omale parema elukeskkonna. Ehitustöid alustati teede, veetrasside ja muude kommunikatsioonide rajamisest.

"Ideid ökoküla luua on olnud paljudel, aga see pole lihtne, kuna inimesed on erinevad ja tekivad konfliktid," teab üks projekti läbiviijatest Ingvar Villido. "Et otsustusprotsesse lihtsustada, moodustasime tulundusühingu, kus on viis juhatuse liiget ja ei ühtegi töölist. Me ei taotle tulu, vaid kasu oma liikmetele! Põhimõte on teha kõik võimalikult odavalt ja efektiivselt." Villido sõnutsi on kohapeal vaid kaks inimest, kes ehitusasjadega tegelevad. Ülejäänud kolm juhatuse liiget tegelevad paberite, finantsasjade ja nõustamisega.

Esimese Eesti ökoküla rajamine sai alguse 2006. aastal, tõsisem ehitustegevus on kestnud umbes aasta. "Paberimajandus ja vallaga asjaajamine on kohati vaevalised, aga nüüd on detailplaneering kinnitatud," selgitab Villido ning lisab: "Kaheksa omanikku on ehitusload kätte saanud. Kokku tuleb 16 era- ja paarismaja, aga kümmekond soovijat on veel -

nii et võib-olla tuleb kunagi küla laiendada." Elamurajoon hõlmab ligikaudu 6 hektarit, kruntide suurus on vahemikus 2000-4000 m2, paarismajade krundid jäävad 6000 m2 kanti. Majad valmivad mittetüüpsete projektide alusel erinevatest materjalidest: kes ehitab põhupakkidest, kes hakkepuidu-savisegust, Aerocist või palgist.

"Meie siin ei eelista mitte linnas tööl käia ja siis osta-tellida, vaid oleme ise palju ehitustöid selgeks õppinud. Näiteks raamatute abil või katse-eksituse meetodil. Esimest korda keevitasime trassi ehitades veetorusid ja kõik jäi pidama," selgitab Ingvar Villido.

"Ökondus on tegelikult kinni mõtlemises. Tellisime Eesti Energialt elektripaigaldustööd ja see oli ikka täiesti ebaökoloogiline juhtum. EE võttis alltöövõtja, kes võttis alltöövõtja, kes võttis omakorda alltöövõtja…," kirjeldab ta mõttetut raiskamist.

Teede ehitamisega saadi oma jõududega hakkama. "Mulla- ja pinnasetööd on väga kallid ja seetõttu otsustasime hoopis vana veneaegse ekskavaatori osta. 2500 krooni vist maksis," ütleb Ingvar Villido ja lisab, et mingit erilist tööriistaparki siin kasutatud polegi. Seesama vana ekskavaator, millega trasse kaevati ja mis pärast vanarauaks müüdi, linttraktor ja väike Mustang, mis kaevab, lükkab, tõstab ja veab.

Second-hand-masinate kõrval ei põlga ökoehitajad ära ka juba kasutusel olnud ehitusmaterjale. Ehitusplatsidele ongi juba kogutud lammutatud hoonetest saadud materjale: paekivi, telliseid, hiigelpikki raudtalasid, mille meetrihind oleks ostes 1000 krooni. Pinnase täitmiseks ja tõstmiseks on Lilleoru ökoehitajad kasutanud Tartu maantee ehitustöödelt ülejäävaid materjale.

"Meie lööklause "ÖKO!" sisaldab nii ökoloogia kui ka ökonoomia mõisteid," tutvustab Villido. Paljusid asju on vaja ise välja mõelda ja avastada. Näiteks räägib ettevõtlik ökoehitaja, et ehkki ehitajad soovitavad lint- või plaatvundamenti, mille ehitamine on üsna kulukas, võtavad nemad arvesse geoloogilise uuringu tulemusi, mille järgi kõige sobivam ja ökonoomsem on hoopis post- ehk vaivundament.

Tulevase ökoküla kõrval asuvasse Lilleoru keskusesse on kerkinud mõned ehitised, mille juures erinevate materjalide kasutusvõimalusi katsetatakse.

Näiteks on väikese teemaja seinte ehitamisel kasutatud erinevat toorainet, et jälgida, kuidas materjal mängib: savi on segatud küll puukoore, halgude, kuuseokste kui ka põhupakkidest pudenenud kõrtega. "Hakkepuidu ja savi segu on väga hea ja tervislik materjal," ütleb Villido "Savi reguleerib hästi niiskustaset. Kui niiskust rohkem, tõmbab sisse ja vastupidi."

Edaspidi on Lilleorgu plaanis teha ka sepi-, puidu- ja kivitöökoda, kus huvilised saavad käia kätt harjutamas. Pole välistatud, et tulevikus saab just sealt nõu ja abi ökoloogiliste ja ökonoomsete ehitusvõtete kasutamiseks ehitustel.

Fotod: Indrek Susi, MTÜ Lilleoru

Autor: Tea Taruste