Ärikeeld ei tähenda otseselt äri keeldu

"Natuke kehv on olla praegu jah, ei saa midagi oma nime all teha. Mul on 4-5 firmat ja igaüks on eraldi omaniku käes. Peab jamama ja jooksma kogu aeg," ütles aprillis ärikeelu saanud Arvo Aarde. Mees oli metsandusfirma Eera Grupp juht.

"Laenule sai käendused pandud ja nii ta läks. Kallimad masinad olid liisingus, laenu tuli ikka maksta," nimetas Aarde pankroti põhjuseid.

"Kaks võlga on praegu üleval, üks on umbes 220 000, teine 400 000 krooni. Praegu ma neid maksta küll ei plaani. Seni kuni kohtust otsust pole tulnud, hoian pankrotti," ütles Aarde, märkides õnnelikult, et pankrotihaldurgi olevat öelnud, et tõenäoliselt ei pea ühte võlga ära maksma.

Selliseid Aarde sorti ettevõtjaid, kelle firmad on pankrotti läinud ning kellele kohus sel aastal ärikeelu on kuulutanud, on Eestis veel. Kohtud on sellel aastal määranud ärikeelu 19 inimesele. Võrreldes eelnevate aastatega, on seda nelja võrra rohkem kui eelmisel aastal ning kaheksa võrra rohkem kui kolm aastat tagasi.

Tüüpiline selle aasta ärikeelu saanud ettevõtja on 30ndates meesterahvas, kel võlgu kümnest tuhandes kroonist mitmesaja tuhandeni. Aga on ka erandeid.

Näiteks sai hiljuti keelu 20aastane noormees, kellele said saatuslikuks halvad otsused ning kinnisvarahindade langus.

"Võlgnik on noor inimene, kellel on erialane haridus, et töötada hästitasustataval tööl IT-valdkonnas, mistõttu tal on võimalused pankroti väljakuulutamise järel asuda võlgu tasuma kuni lõpliku võlgade kustutamiseni. Maksejõuetuse põhjustas ajutise halduri hinnangul ebaedu majandustegevuses, mil tööandja lõpetas palgamaksmise seoses ärikeskkonna jahenemisega. Võlgnik ei tulnud toime võetud laenude tagastamisega, oli soetanud kinnistu Tartumaal, mille väärtus langes pea kaks korda, mis samuti ei soodustanud võetud kohustuste täitmist," kõneleb 1,3 miljonit võlgu oleva mehe kohta kohtuotsuse dokument.

Teisalt pole saatuslikuks saanud vaid mets või kinnisvara, vaid ka astelpaju. Nii leiab ärikeeldude nimekirjast ka juba tuntumaid nimesid, nagu Lauri Aaspõllu, kelle nimi just selle võluvitsaks peetud taimega seostub.

"Ma ei taha teiega rääkida. Olete niigi palju paha kirjutanud," ütles lühidalt mees, kes kooris suurt tulu lubades kümnete põllumeeste käest astelpajutaimede eest miljoneid, millest viimased erilist tulu aga ei saanud.

Autor: Gert D. Hankewitz