Laupäev 1. oktoober 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Koondamine autoveoturul

Tanel Raig 24. september 2008, 00:00

TOP 50 suurima kasumiga autotranspordifirma koondkasum räägib trendist selget keelt: 2007. aastal vähenes autovedajate kasum 2006. aastaga võrreldes 20,1%, vähenemine oli isegi 2005. aastaga võrreldes 7,7%. Sealjuures on ettevõtete koondkäive kõigil neil aastail kasvanud. Seega on probleem kulude kasvus.

Tänavusele kasumiprognooside küsimisele vastas 21 ettevõtet. Nende antud arvude järgi väheneb tänavu autovedajate kasum veel 9,5%, võrreldes eelmise aastaga. Tegelikkuses on vähenemine arvatavasti veelgi suurem. Võib ju arvata, et prognoosid ütlesid välja ettevõtted, kes oma kasumi tulemust vähegi viisakaks pidasid, kahjumit enda kohta keegi ei näidanud. Üldist turu kasumlikkust hinnates on vedajad tunduvalt pessimistlikumad. "Kaldun arvama, et miinuspoole peale," vastab OÜ ALTEF juhataja Aare Laanemets küsimusele, milliseks kujuneb tänavu autoettevõtete kasumlikkus. "Vähemalt 20% väiksem eelmisest aastast," lisab OÜ GRT Eesti juhatuse liige Peeter Murumägi. "Kasumid on ehk paariprotsendilised. Ilmselt aga lõpetab suurem osa ettevõtetest selle aasta nulli või kerge miinusega ja sel juhul on veel hästi läinud," resümeerib OÜ Redline juhatuse esimees Janek Raudkats.

Autovedajate pessimismi on esile kutsunud veoturul valitsev ülepakkumine. Aasta tagasi kirjutas Logistika analoogses turuülevaates, et autovedajate suurim probleem on tööjõupuudus, ei ole kedagi panna rooli keerama. Aastaga on aga toimunud turul kannapööre - veokeid ja autojuhte on turul tunglemas niipalju, et tööd ei ole neile anda. Nii vaataski enamik autotranspordifirmasid aasta esimesel poolel toimunud kütusehinnarallit kurvalt pealt. Neil sellega kaasa minna ja hindu tõsta ei olnud võimalik. "Vaatamata tungivale vajadusele autotranspordi teenuse hindasid ülespoole liigutada, ei võimalda seda tihe konkurents langeval turul," nendib Jelizaveta Krasjukova OÜst Ergo Transport Grupp.

Autotransporditeenuse tarbijal on tekkinud olukorras rõõmu palju. Kuigi kütuse hinnad ja palgad tõusid, on neil võimalik nautida viimase aja soodsamaid hindu autotranspordis. Kuid vedajad ja ekspedeerijad juhivad järgmise aasta logistikaeelarve tegijate tähelepanu, et sellised hinnad võivad kiirelt ja ootamatult kaduda. Vedajad ei jaksa teenuse osutamise eest pikalt peale maksta ning kiirelt vähendatakse ise või sunnitult liisingufirmade abiga veovõimsusi. Just liisingufirmades nähakse turu korrastajat - nende abiga uputati veoturg üle veokitega, nemad korjavad nüüd liigsed veokid turult ka tagasi.

Ükski vedaja küll ei tunnista, et just temal liisingmaksete tasumisega on raskusi, kuid jutte sellest, kuidas kellelgi kuskil on raskused, teavad mitmed rääkida. "Paljud vedajad on juba raskustes ja arvan, et järgmise aasta alguseks on veoturg korrigeerunud," ütleb Andrus Kuusk ASist Arco Transport. Tema sõnul on paljud vedajad saanud praegu pangast maksepuhkust, kuid see ei ole ju probleemi lahendus.

Janek Raudkats räägib pikemalt. "Tean küllalt sõbralikke konkurente, kes eelmise aasta eduloo taustal liisisid arutul hulgal uusi autosid," nendib Raudkats. Tema sõnul näitas seda kõnekalt fakt, et Eestis oli veokite tellimisel kuni aastane järjekord ning valitses totaalne juhtide põud. "See oli nagu kinnisvarabuum, kus igaüks tahtis ehitada ja igaüks tahtis elada uues majas."

"Vestluses liisingutöötajatega olen kuulnud, et peaaegu iga päev saadakse paarkümmend avaldust raskustesse sattunud klientidelt," kinnitab Raudkats.

Tegelikust olukorrast annab ülevaate Swedbanki transpordivahendite liisingu osakonna juhataja Ain Mihkelson. Tema väitel tänavu aasta esimesel poolel olulist muutust veovahendite liisinguga raskustesse sattunud ettevõtete hulgas toimunud ei ole.

Raskustesse sattunud ettevõtete arv pole märgatavalt kasvanud. Küll on aga mõnevõrra suurenenud äravõetud varade maht. Peamiselt on see tingitud sellest, et kasvanud on äravõetavate varade maht ühe kliendi kohta. See tähendab aga, et raskustesse on sattunud ka mõned suuremad ettevõtted, kellel on liisingus suurem veokipark.

Raudkats nendib, et juba käesolev aasta teeb transporditurul korrektiivid ning ainult kallitest liisinguautodest ja -haagistest koosnevad autopargid lõpetavad tegevuse. See vähendab turul pakkumist ja võimaldab hinda tõsta kuni paarikümne protsendi võrra. Sinnamaale vastupidamiseks on Raudkats oma firmas viinud autopargi korrashoiule tehtavad kulud miinimumini, töötasude tõusust ettevõttes sel aastal ei räägita. "Sellisel säästurežiimil töötades ei pea aga tehnika vastu ning kuna autoettevõtted pole kunagi teeninud hiigelkasumeid, ei jaksa me tellijat rõõmustada töö eest lõpmatuseni peale makstes."

Sama seis on teisteski autoparkides. Krasjukova tunnistab, et praegustes tingimustes on raskusi nii liisingmaksete tasumisega kui ka käibevahenditega. Kütusekulude kompenseerimiseks optimeeritakse kulusid, sinna alla kuulub ka töötasude vähendamine. "Eesmärk on 2008.-2009. aastal säilitada töökohad ja elada kriis üle, et majandusolukorra paranemisel olla valmis uuteks väljakutseteks."

Autovedajad usuvad, et kütuse hinnad tuleval aastal uusi rekordeid enam ei püstita ja nende rasket majandusliku seisukorda hullemaks enam ei aja.

"Ei usu, et uusi rekordeid tuleb. Kuigi enam ei üllata miski," ütleb Riho Laiksoo OÜst Joss Service juhataja. Sama meelt on ka Jelizaveta Krasjukova Ergo Transport Grupist, öeldes, et nende ettevõttes nähakse kütuse hindade stabiliseerumist ja hinna langemist.

Lootust kütuse hindade stabiliseerumisele põhjendavad vedajad tarbijate barjääride ületamisega. "Sellel suvel nägime, et hind tõusis tarbijale kriitilise piirini ja tarbimine vähenes. Seega ei usu, et selles kontekstis oleks näha põhjust hinnatõusuks," leiab kütuse hindade tulevikku analüüsides Andres Kuusk Arco Transpordist. Tema sõnul võib pigem hinda mõjutada poliitiline olukord maailmas.

Rahandusministeerium on oma suvises majandusprognoosis tuleval aastal nafta keskmiseks hinnaks prognoosinud 131 dollarit barrel. Rahvusvaheliste pankade analüütikute prognoosidest on teada JP Morgani pakkumine, mis näeb ette 85dollarilist nafta barreli hinda. City Investment Research on pakkunud nafta hinnaks tuleval aastal 123 dollarit barrel. Pikemas perspektiivis aga näevad nemadki hinda alla 100 dollari ehk 75-100 dollarit barrel. Praegu on nafta hind langenud 92 dollarini barrel.

Raskustesse võivad sattuda viimaste aastate buumi ajal sektorisse sisenenud väiksemad transpordiettevõtted. Eelkõige ettevõtted, kellel ei ole pikaajalisi kliendisuhteid ning kes on oma äri üles seadnud ühele-kahele kliendile.

Samuti võivad raskustega silmitsi seista ettevõtted, kes ei ole siiani jõudnud piisavalt koguda käibevahendite puhvrit. Loodame, et suurem hinnatõus kütusele on mõneks ajaks peatunud ja vedajad suudavad oma klientidega teha veohindades korrektuurid vastavalt kulusisendite kasvule.

Kui klient näeb, et võib sattuda raskustesse, tuleks pöörduda liisingufirmasse, et üheskoos probleemidele lahendusi otsida. Kindlasti ei tohi kohustuste eest kõrvale hoida, kuna see jätab pleki krediidiajaloole. See aga omakorda raskendab tulevikus laenu saamist ja toob kaasa ka kõrgema laenu- või liisingutoodete hinna.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:50
Otsi:

Ava täpsem otsing