Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Padar paneb eelarvele hindeks koolipoisi kolme
"Kui ma panen käe südamele, siis ma ei saa sellele eelarvele anda hindeks "neli". See on hinne on "rahuldav"," ütles Padar eile õhtul keset kibekiiret eelarve kokkukirjutamist. Eelarvenumber, mis kevadest saadik kestnud tuliste eelarvevaidluste tulemusena lõpuks kirja saadi, on 98,8 miljardit krooni. Küsimusele, kuidas suveprognoosist lähtunud summa 91,5 miljardit nii palju kosunud on, vastas Padar, et tehti parim, mis antud olukorras võimalik oli.
"Eelarves on kindlasti neid elemente, mille puhul ma ütlen - tõesti, need prognoosid ei pruugi täituda. Aga selle nimel, et saada tasakaal kokku, on kõvasti pingutatud," ütles Padar.
Tasakaalus eelarve nimel tõmmati Padari kinnitusel kokku valitsussektori kulusid ja tekitati juurde tulusid, milleks leiti võimalusi ka vaatamata ära jäetud aktsiisi- ja maksutõusudele, erandiks käibemaksumäärade muudatused.
Lisatulu võetakse muu hulgas dividendidena riigifirmadest - Riigimetsa Majandamise Keskuse, Tallinna Sadama, Lennuliiklusteeninduse ja Eesti Energia kasumiridadelt lähevad suuremad või väiksemad summad riigile -, samuti on eelarvesse sisse kirjutatud tulud riigivara müügist, mille laekumine pole kunagi kindla peale minek.
Padar tunnistas, et eelarve on pingelisem, kui talle meeldiks. "Minu eelistus oleks olnud lisaks kulude kärpimisele kehtestada ka autode registreerimismaks, mis oleks eelarve pinget maha võtnud," ütles Padar. "Minu eelistused on olnud ühel hetkel ka need, et me peame tõsiselt kaaluma, kas pingestame eelarvet või ütleme ausalt välja, et lähme 0,4 protsendiga defitsiiti," lisas Padar, märkides, et kuigi kompromiss on toonud tasakaalu, on see kindlasti küllaltki raske tasakaal, mille nimel on ära jäetud mitmeid riiklikke poliitikaid.
Alles on jäänud vaid üks suur poliitiline märk - vanemahüvitis. "Üks on selge - see on väga suurte poliitiliste kompromisside eelarve ja inetul kombel läbi näägutatud. Ma usun, et sellest eelarveprotsessist on palju õppida. Kindlasti ka seda, kuidas selles koosluses otsuseid saada ja üksteisega lävida," ütles Padar.
Täna õhtuks peab rahandusministeerium eelarve paberile saama, et see neljapäeval riigikogule üle anda. Padar ennustas, et tugevaid diskussioone fraktsioonide vahel jagub sinnagi. "Nagu valitsuse poolt otsiti kompromissi, tuleb eeldada seda, et ka riigikogus kompromiss leitakse," ütles Padar.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul sai riigieelarve nagu kirik keset küla - selle aluseks võttis rahandusminister optimistliku ning pessimistliku vahele jäänud kasvuprognoosi. "Eks ta üks kompromiss on," kommenteeris Nestor eile õhtul saavutatud riigieelarve kokkulepet.
"Ideaalis oleks tahtnud midagi muud ja tulud võivad jääda kavandatust väiksemaks, kuid eelarvet ei saa ju lõputult arutada," ütles Nestor. Ta lisas: "Rahandusminister hoidis majanduskasvu välja pakkudes tavapärasemast konservatiivsemat joont ja ma arvan, et tegi õigesti."
Nestori sõnul kohtus Padar enne sügisese majandusprognoosi avaldamist pankuritega ja lähtus eelarve kokkupanekul optimistliku 3,5% ja pessimistliku 1% vahele jäänud 2,6% majanduskasvu prognoosist. "Selles mõttes on kirik keset küla," ütles Nestor.
Poliitik kinnitas, et riik ei jää tuleval aastal päris hätta ka siis, kui eelarvesse plaanitust vähem raha laekub. "No päris hätta riik ei jää, sest riigil on ka reservid ja nende kasutamist praegune riigieelarve ette ei näe," ütles ta.