Konteinerid ronivad merre laieneberesügavusi

"Esimeses, 861 miljonit krooni maksvas etapis ehitame 27 hektarit terminaliala, 385 meetrit uut kaid ja lisaks pikendame üht juba olemasolevat kaid 100 meetri võrra. Selleks, et kuue meetri sügavust mereosa terminalile sobivaks aluspinnaks vormida, oleme saanud kaevelaod Naissaare ja Hiiu madalate lähistele," rääkis Kaljurand.

Kõigi töödega peaks sadam valmis saama 2010. aasta sügiseks. 2011. aasta mais-juunis võiks terminal tööd alustada.

Põhimõtteliselt võiks Muugale ehitada kokku 80 hektarit terminaliala ja kaks kilomeetrit uusi kailiine.

"Aga selge see, et seda tuleb etapiti teha, jälgides turge ja püüdes riske miinimumini viia. Praegu me ei oska ju öelda, kas reaalselt sellist mahtu ka vaja oleks. Kuid iseenesest on meil kogu selle ala projekt olemas ja valmisolek ehitamiseks samuti," lubas Kaljurand.

Kui sadamas 27 hektari terminaliala ja 485 meetri uue kailiini ehitamise järel ikkagi kitsaks jääb, võiks hakata teise etapi rajamisele mõtlema. Siis võiks rajada 17 hektarit territooriumi ja 400 meetrit uut kailiini. Samuti peaks sel juhul kohendama sadamasse viivat raudteed.

"Järgmise etapiga alustamine sõltub siiski meie Hiina partneri otsustest," lisas Kaljurand.

Tallinna Sadama eesmärk on Muugast välja ehitada Läänemere piirkonna suurim konteinerhub. Kaljuranna kinnitusel prognoositakse siinsete suuremate sadamate konteinerimahuks 2015. aastani umbes 15 miljonit TEUd ehk tavalist merekonteinerit.

"Üsna märkimisväärne hulk ka maailma mastaabis. Samas, Hiina Shanghai sadama konteinerimahust moodustas see mullu umbes poole," naeratas sadamajuht.

Ligikaudu 15 miljonist konteinerist tahaks Muugale rajatav konteinerterminal 2015. aastaks endale napsata 1,1-1,3 miljonit TEUd.

Kaljurand kiitis Eesti Raudteed, kes pidevalt suurendab konteinerveo mahtu.

"Võib ju öelda, et eelmisel aastal sõitis ainult üks rong nädalas Moskvasse ja Almatõsse, et mis see siis ka on. Aga tänavu on rongide arv juba kahekordistatud. Et konteinerterminali tööle hakkamisel Muugale jõudev kaup laiali vedada, peaks päevas teele minema umbes 10 rongikoosseisu, mis eeldaks mõistagi mitme tuhande platvormvaguni olemasolu," ütles Kaljurand.

Kaljuranna kinnitusel on koostöö hiinlastega plaanitud ülipikas perspektiivis.

"Mõnes äris on pikk aeg seitse aastat. Meie mõtleme 20-30 aastat ette," mõtiskles Kaljurand.

Kaljurand usub, et kui rajatav terminal tööd alustab, võiks Harjumaal juurde tekkida vähemalt 3000 uut töökohta. Lisaks korjaks riik kenasti maksuraha.

Ta tegi valitsuse kinnisel kabinetiistungil ettepaneku, et riigil oleks mõistlikum kolme aasta jooksul dividendide võtmisest loobuda. Sel juhul saaks sadamafirma teenitud raha tagasi arendustesse investeerida, mis tulevikuks aitaks omanikule omakorda oluliselt rohkem tulu teenida.

2007. aasta eest maksis AS Tallinna Sadam riigile dividende 100 miljonit krooni.

Konkursi konteinerterminali I etapi ehitamiseks võitis KMG Inseneriehituse ASi, Per Aarsleff A/Si ja Rohde Nielsen A/Si ühispakkumine.

Muuga konteinerterminal edestaks konkurente, kui infrastruktuur peaks vastu transiidi kasvule.

CF&S Estonia ASi tegevjuht Kuno Väin ütles, et uue konteinerterminali olulisust on raske üle hinnata. "Balti meres kasvavad konteinermahud pidevalt ja seda tugevalt rohkem kui 10% per annum," rääkis Väin.

Transocean Eesti OÜ juhatuse liige Alari Harjak ütles, et projekti edukus oleneb väga suurel määral sellest, kuidas toimib ja hakkab toimima piiriületus Eesti ja Venemaa vahel. "Praegu on piiril ca 80tunnine järjekord. Kui konteinertransiidi maht kasvaks Venemaa suunal näiteks kaks korda, tekiks piiril totaalne segadus," nentis ta. Väina hinnangul jäävad probleemiks endiselt raudteed, autoteed ja piiriületus.

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase möönis, et platvormvaguneid oleks küll praegusega võrreldes küll 5-6 korda rohkem vaja. 1. jaanuari seisuga oli ettevõttel 512 platvormvagunit. Vagunite hankimiseks on mitu võimalust.

Ärilisi otsuseid teeb äriühing ise. Valitsuse töö on luua selleks häid tingimusi. Valitsuse tasandil on Hiina kõrgete ametnike ja poliitikutega olnud mitmeid kohtumisi. Hiljuti kirjutati alla kahe riigi vaheline mereveoleping. Konkreetsed investeerimisotsused on aga teinud ASi Tallinna Sadam nõukogu.

Eesti transpordi ja logistikaärile valitsuse toetus.