Korralik süsteem viib kogu vihmavee

Vihmaveesüsteemide vajalikkuses pole põhjust kahelda. Siinkohal mõned praktilised näpunäited ja soovitused toimiva lahenduse leidmiseks.

Maapealne vihmaveesüsteem koosneb räästasse paigaldatud horisontaalsetest rennidest ja allatuleku moodustavatest torudest-põlvedest. Nende hulk sõltub hoone katuse pindalast ja maja kujust.

Vee äravoolu peab tagama ka suurima vihmasaju ajal ja nõuandeid piisava arvu allatulekute kohta tasub küsida tootjatelt-paigaldajatelt. Aitab ka kaine talupoja mõistus: allatulekud peavad paiknema võrdsete vahedega.

Soovituslik allatulekute arv on sileda ja lihtsama katuse korral üks 100 m2 kohta. Keerukuma kuju, kelpkatuste või hulgaliste väljaehituste korral aga tihedamalt.

Väga veerohketes sõlmedes, nagu neelukohad, tuleks kasutada lehtreid ja sellesse kohta tasub teha ka allajooks. Sellisel juhul on välistatud neeludest

suurvee korral massiivne ülejooks.

Vihmaveesüsteemide visuaalne erinevus seisneb peamiselt nende kujus. Pakutakse ümaraid ja kandilisi torusid. Nende kahe vahel valides on ainsad kriteeriumid isiklik maitse ja sobivus hoonega.

Paigalduse keerukuses või vee voolamises sisulisi erinevusi ei ole. Võib küll kohata selgitust, et ümaras rennis voolab vesi paremini ja teravatesse nurkadesse rennide põhja ei kogune sodi, kuid tegelikult pole kummagi rennikuju puhul hooldamisest pääsu.

Sõltuvalt puude hulgast hoone läheduses korjavad rennid ennast üsnagi kiirelt lehti täis. Seetõttu oleks esimene soovitus heita regulaarselt pilk rennidesse ja vajadusel sealt praht eemaldada.

Lehesodi püüdmiseks paigaldatakse ka spetsiaalseid võrke, kuid see võib kohati lausa olukorda halvendada: sodi hakkab kogunema võrgu peale, võrk ei lase enam vett läbi ja renn kaotab oma mõtte. Kõige olulisem vihmaveesüsteemide puhul on kasutatud materjalid ja nende omadused.

Valdavalt toodetakse renne-torusid 0,5-0,6 mm paksusest tsingitud terasplekist. Mida paksem on materjal, seda vormipüsivamad on tooted.

Õhemast materjalist rennide puhul on oht, et need venivad lumekoormuse all välja. See ei tohiks siiski olla mureks, kui rennikinnitid on paigaldatud tootja juhendite kohaselt.

0,5 mm materjalist rennidele tuleks rennikonksud paigaldada 80 cm sammuga; 0,6 mm paksuse materjali korral piisab meetrisest sammust.

Torude puhul materjali paksus nii oluline ei ole, need peavad kandma vaid enda raskust. Torustike maapinnalähedasemat osa saab kaitsta vandaalide vastu, kui paigaldada sinna 2 mm paksusest terasest turvatorud.

Vihmaveesüsteemi materjali puhul on oluline, et see oleks korrosiooni eest kaitsva kihiga kaetud nii renni seest kui ka väljast. Sisemine kaitsekiht on isegi olulisem kui välimine, sest peamine vee rünnak toimub ju ikka rennide ja torude sees. Eesti turul pakutakse nii polüuretaankihi kui ka plastiga kaetud vihmaveesüsteeme. Värvitoone on valida umbes 25, mis võimaldab leida sobiva igasuguse katusekatte juurde, olgu see siis eterniit, kivi, laastud, teras või midagi muud.

Mõned tootjad pakuvad renne ka täpselt kliendi soovitud pikkustes, seega ei ole tarvis neid ülearu osta ega jätkata. Igas jätkukohas on potentsiaalne läbitilkumise oht. Seetõttu on mõistlik tellida just majale sobivad rennid: rätsepatöö on siinkohal vägagi asjakohane.

Järjest enam võib kohata vasest valmistatud tooteid. Vask on eluaegne, korrosiooniprobleeme see materjal ei tunne. Oluline on mitte kasutada tsingitud terast jm galvaanielementi tekitavaid metalle koos vasega.

Vasest rennid-torud liidetakse omavahel vaid vasest neetide, kruvidega. Sobib ka roostevaba kinnitustarvik. Oluline on jälgida, et vasest katusekattele ei paigaldata tsingitud terasest vihmaveesüsteemi, vastupidi probleemi ei teki.

Valiku määrab ära paigaldusele kuluv aeg ja raha. Enamiku Eesti tootjate kaup nõuab hea tulemuse saamiseks omajagu paigaldusnippide valdamist, kuigi lausa raketiteadus plekkide paigaldamine küll ei ole.

Pakutakse ka natuke kallima hinnaklassi tooteid, kus rennide-torude jätkamine on tehtud spetsiaalsete ühendusklambrite abil väga lihtsaks ja kõik ühendused toimuvad neete kasutamata.

Sellise vihmaveesüsteemi paigaldamisega saab hakkama iga inimene, kellel vaid aega ja pealehakkamist on. Nii võib paigalduse pealt säästa.

Kuid hoolimata sellest, et kõik plekitooted tunduvad lihtsad ja loogilised, tasub siiski alati nõu pidada tootjaga või tellida paigaldaja, kelle jaoks see on põhitöö.

Nii on tagatud, et rennid-torud täidavad oma ülesannet pikki aastaid.

Fotod: Erik Prozes, Teet Reier

Autor: Erki Loigom