Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Elektriostja must kolmapäev

Märt Ots 07. oktoober 2008, 00:00

Kaks päeva pärast USA "kõige mustemat esmaspäeva", kui Dow Jones kukkus maagilised 777 punkti, andis Eesti Energia teada, et tõstab alates 1. jaanuarist elektri hinda 5,4 sendi võrra. Lõpptarbija jaoks tähendab see ligikaudu 6protsendilist hinnatõusu.

Samal ajal teatasid hinnatõusust veel mitmed ettevõtted, sh Talllina Vesi, mis tõstab vee hinda üle 12 protsenti. Ka Tallinna Kütte ja Eesti Gaasi uudised uute hindade rakendamisest sattusid möödunud nädalasse. Keegi ei ole jõudnud seda küll veel kohalikuks mustaks kolmapäevaks ristida, kuid minugi käest on küsitud, kas elektri hinna tõus on seotud ülemaailmse finantskriisiga.

Kindlasti mitte. Eesti Energia pöördus konkurentsiameti poole sooviga vaadata üle elektri hind juba juunis. Elektri hind kooskõlastatakse vastavalt seadusele kulupõhiselt, mitte finantskriiside ilmnemise tempos.

Samas tuleb tõdeda, et finantskriis mõjutab meid kõiki. Intressimäärade tõusu tõttu on laenud kallimaks läinud ning ettevõtted peavad kulusid kärpima ja töötajaid koondama. Ka Eesti Energia peab kõrgemate intressimäärade ja kallima laenurahaga arvestama. Oluline on, et kaetud saaksid kulud, mida ettevõte mõjutada ei saa. 1. jaanuari hinnatõus puudutab Narva Elektrijaamu, kus elektri toomise sisenditeks on põlevkivi hind ja Narva Elektrijaama tegevuskulud. Nii põlevkivi kui ka elektri hind jaguneb kaheks: kulud, mida ettevõte ei saa kontrollida, ja kulud, mida ta saab kontrollida.

Ettevõte ei saa kontrollida keskkonnatasusid ega diislikütuse või lõhkeaine hindu. Tuleval aastal maksavad Narva Elektrijaamad ja Eesti Põlevkivi keskkonnamakse kokku 800 miljoni krooni eest, võrreldes tänavusega tõusevad kulud ligi 170 miljoni krooni võrra. Lõpptarbijale tähendab see 2,4protsendilist hinnatõusu. Diislikütuse ja lõhkeaine hinnad moodustavad põlevkivi hinnast ligi veerandi ja sõltuvad otse nafta maailmaturu hinnast. Nende kulude kasv tähendab tarbijatele hinnatõusu 1,6 protsenti.

Ülejäänud 2 protsenti elektri hinnatõusust tuleb sellest, et konkurentsiamet nõustus Eesti Põlevkivi ja Narva Elektrijaamade tegevuskulude suurendamisega.

Teoreetiliselt võiks ju hinnatõusu mitte lubada ja nõuda, et ettevõtted hoiaksid kulusid kokku ja tõstaksid efektiivsust. Teisalt on selge, et ka Eesti Põlevkivil ja Narva Elektrijaamadel tuleb arvestada inflatsiooni ning laenuraha kallinemisega. Kokkuvõtteks on 4 protsenti elektri hinnatõusu seotud paratamatult kasvavate kuludega ning 2 protsenti ehk kolmandiku osas saaks ettevõte ka ise kulude kokkuhoiule kaasa aidata. Mis puudutab hindade indekseerimist tulevikus, ei ole see kummitempel, mida konkurentsiamet igal aastal Eesti Energia taotlusele peale hakkab lööma. Kooskõlastusele eelneb põhjalik analüüs. Kui riik vähendab keskkonnatasusid või diislikütuse ja lõhkeaine hinnad langevad, siis peab ka see kajastuma elektri hinnas.

Samuti ei maksa arvata, et konkurentsiamet väsib nõudmast kokkuhoidu ja efektiivsuse kasvu.

Kas on oodata järgmist musta kolmapäeva? Elektri hind koosneb võrgutasudest ja tootmise hinnast. Võrgutasud jäävad edaspidigi stabiilseks. Elektrituru avamisega aastal 2013 tekib tarbijal vaba valik, millist tootjat valida. Praegune tootmise hind Eestis on ligi kaks korda madalam kui elektri hind Põhjamaade elektribörsil.

Paraku lähemal ajal põlevkivile head alternatiivi pole ning kuna Narva Elektrijaamad vajavad investeeringuid, siis tuleb need tarbijal kinni maksta. Kui ettevõtte poolt kontrollimatuid kulusid hinnas ei arvestata, võib juhtuda, et must kolmapäev kujuneb nii mustaks, et see tuleb küünlavalgel vastu võtta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:45
Otsi:

Ava täpsem otsing