Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pangajooksjad kogunevad starti

ÄP 07. oktoober 2008, 00:00

Üks Euroopa riik teise järel on otsustanud tagada oma kodanike pangahoiused täies mahus. Hoiustajate reaktsioon on rääkinud selget keelt: nad on suundunud sinna, kus raha kaitstud. Nii kaotasid Inglismaa pangad suure osa oma klientidest "täispaketti" pakkunud Iirimaale.

Äripäeva arvates ripub praegu kirves ka Eesti pankade kohal. Meiegi hoiustajad võivad viia suure osa oma rahast nendes Euroopa riikides asuvatele kontodele, mis pakuvad neile kõvemat tagatist.

Eesti tagatisfond hüvitab praegu ühe hoiuse kohta ligi 313 000 krooni ehk 20 000 eurot. See summa on Euroopa Liidu reeglite järgi ka minimaalne summa, mille riik peab garanteerima. Kõik, mis sellest ülespoole jääb, lipendab sisuliselt tõmbetuules.

Saksamaal, Iirimaal ja Taanis - ning võib-olla õige pea nii mõneski teises Euroopa riigis - aga ei jää tuule kätte midagi. Miks peaks siis Eesti panga klient, kellel on võimalus samuti mõnes välisriigis konto avada, mõttetuid riske võtma?

Alles kaks nädalat tagasi kirjutasime, et Eestis oma emapankade filiaalidena tegutsevate Sampo ja Nordea kliendid on paremini kaitstud kui SEB ja Swedbanki omad, sest neile makstakse hüvitisi Soome ja Taani tagatisfondidest, kus tingimused on heldemad.

Ent võta näpust: Taani valitsus on otsustanud, et ei taga Eesti klientidele samas mahus hoiuseid kui enda kodanikele. Praeguses finantskriisis, kus riskid on hüppeliselt tõusnud ja uus raputus võib olla nurga taga, seisab iga riik enda eest.

Eesti huvides oleks see, et Euroopa Liit suudaks kokku leppida ühtsetes garantiides. Kui kõik päästavad oma nahka, püüdes saada lühiajalist kasu teiste arvel, siis kokkuvõttes nad ainult destabiliseerivad olukorda kõigi jaoks. Juhised Euroopast määraksid kindlaks ka Eesti valitsuse poliitika, mis praegu pigem eitab riske.

Kui Eesti hoiustajad hakkaksid massiliselt oma raha Euroopasse viima, siis ei läheks asi muidugi hulluks mitte ainult pankade, vaid Eesti majanduse jaoks tervikuna. See vähendaks likviidsust veelgi, ei jätaks laenuvõtjatele enam mingit mänguruumi ja lööks väiksema omakapitaliga ettevõtetel hinge kinni.

Pangad tahaksid tõenäoliselt seda juhtkirja lugedes peast kinni haarata ja hüüda: ärge kirjutage sellest, te tekitate ainult paanikat! Äsja eelarvet klapitanud valitsuse reaktsioon on ilmselt sarnane.

Ka meie loodame, et pangajooksu Eestist Euroopasse ei tule. Samas ei saa me soovitada hoiustajatel isamaalisuse nimel riskida, kui piiri taga ootab turvaline sadam. Veel vähem saame sünged riskid lihtsalt maha vaikida. Iga hoiustaja peab tundma oma riske ja võimalusi.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:45
Otsi:

Ava täpsem otsing