EAS põletab raha makseraskustes ettevõtetes

"See on nagu surnud ring, kõik on kõigile võlgu ja nii see lumepall veerema hakkab," tunnistas firma majandusraskusi ja ligi poole miljoni kroonini küündivat maksuvõlga ehitus-ja remondifirma Dexter üks omanikke Tarvo Polma.

Ta lisas, et tõenäoliselt jääb nende firmal võlgade tõttu pool EASi antud toetussummast saamata.

Põhiliselt ehitus- ja remonditööde, aga ka tarkvara arendustega tegelevale firmale Dexter otsustas EAS anda tänavu veebipõhise majandustarkvara eeluuringuks 170 000 krooni.

165 000 kroonine maksuvõlg kummitas firmat juba 2007. aasta lõpus, võlgasid hankijatele ja töövõtjatele oli majandusaasta aruande järgi kokku 1,4 miljonit krooni. Selle aasta oktoobris oli ettevõtte maksuvõlg kerkinud aga juba ligi 449 000 kroonini.

Polma sõnul oli maksuvõla põhjustaja üks pankrotistunud klient, kes 1,9 miljonit krooni endaga kaasa viis. Lisaks jäi veel mõni firma paarisaja tuhande krooniga võlgu.

"Rabeleme siin päris kõvasti. Üritad ja vaatad, kuidas meestele palka maksta saaks, riigile maksud. Kui keegi annaks mulle pool miljonit krooni, tuleksime sellest välja," ütles ta. "Kui selle talve üle elab, siis tuleme sellest välja. Aga mis seal salata, paljud firmad on just nende probleemide tõttu hingusele läinud - maksud löövad jalad alt," lisas ta.

Selle aasta aprillis sai Tartus tegutsev interaktiivse geoinfosüsteemi looja Eesti Geoweb sihtasutuselt 127 000 krooni alustava ettevõtte kasvutoetust, mille eest soetati Bentley rakendustarkvara.

2007. aasta septembris oli firmal 334 000 kroonine maksuvõlg, mis praeguseks on paisunud juba 781 500 kroonini.

Ettevõtte juhataja Kullo Laos tunnistas, et maksuvõlg on tõesti väga suur ja kogub intresse. "Võlg tekkis majandusraskuste tõttu. Toetuse saime selleks, et firma saaks kasutada legaalset tarkvara, kuid rahalist olukorda see mõistagi ei parendanud. Maksuvõlaga tegeleme aktiivselt ja otsime lahendusi, kuid see võib saatuslikuks saada," rääkis Laos. Tema sõnul on tööjõu-ja töövahendite kulusid minimeeritud, kolmandik töötajatest koondatud. "Üritame seda maksuvõlga stabiliseerida ja pidurdada, et oleks mingigi lootus seda makstud saada," lausus Laos.

Palju halvem seis on taaralinna teisel IT firmal CodeWiser, kes on sihtasutuselt saanud alates 2004. aastast toetusi viiel korral kokku 833 000 krooni.

Näiteks mullu mais ja juunis sai ettevõtte koolitusteks kokku 700 000 krooni, millest 160 000 krooni eraldati töötajate sõiduks Ameerika Ühendriikidesse Colorado osariiki Denverisse konverentsile.

Maksuvõlad, sh käibe- ja sotsiaalmaks, on ettevõtet saatnud juba alates 2004. aastast. Kui varasematel aastatel küündis maksuvõlg 400 000 kroonini, siis 2006. ja 2007. aastal 700 000 kroonini. Selle aasta oktoobri seisuga on ettevõttel maksuvõlg aga 2,58 miljonit krooni.

Firma juhatuse liige Alo Toom ütles, et kuna toetust pole võimalik saada maksuvõlgades firmal, on kõik maksuvõlad olnud toetuse küsimise ajal ajatatud, mistõttu kõik on seaduspärane.

Küsimusele, kas nii suur maksuvõlg on ohumärk ja võib firmale saatuslikuks saada, vastab Toom: "Ohumärk on seetõttu, et see maksuvõlg on tekkinud ühe riigiasutuse tellimusega seoses ja tööde erinevate etappide tõttu. Oleme maksuametiga kokkuleppel teinud maksuvõla tasumise ajatamise graafiku," selgitas Toom.

Veel suurem maksuvõlg on aga üleval nüüdseks pankrotistunud Haabersti Perespordikeskusel - 2,7 miljonit krooni, kes on EASilt kokku saanud toetust 116 000 krooni, sellest mullu suvel ligi 63 000 krooni "kollegiaalseks koolituseks".

Kaatreid ja jahtlaevu ehitav Saare Paat AS on EASilt alates 2004. aastast saanud toetusi kokku 3,7 miljonit krooni. Praegu on ettevõttel 422 000 kroonine maksuvõlg.

Veel möödunud kuul tegi EAS positiivse otsuse eraldada Saare Paadile 1,2 miljonit krooni eksporditoetust.

"Viimase poole aastaga on ära kukkunud meie põhiline ostja, kellele tööd tegime," möönis juhatuse esimees Peeter Sääsk. Ta seletas, et kuna nad ekspordivad pea kogu oma toodangu, siis eksportivale ettevõttele jõuavad majandusraskused kohale kiiremini. Näiteks jahi eest, millega minnakse näitusele, on neil saamata 150 000 eurot (ligi 2,3 miljonit krooni). "Tegelikult peaks see raha olema ammu laekunud," ütles Sääsk.

Saare Paadil, mis kuulub Saare Kalurile, on olnud nii 2006. kui ka 2007. aastal ligi 500 000 kroonine maksuvõlg. 2007. aastal teenis ettevõte kasumit 3,2 miljonit krooni, omanikele maksti dividende ligi 976 000 krooni.

"Sellised makseraskused pole meie klientide puhul tavalise ja kindlasti on keerulisel majandusolukorral sellele oma mõju," ütleb EASi turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktor Erki Peegel.

"Kui firma ei suuda mingil põhjusel lubatud tegevusi täies mahus ellu viia, siis loomulikult ta EASist ka täies mahus raha ei saa. Ettevõtja jaoks on makseraskus ju ka pigem millegi tagajärg, mitte põhjus," lisab ta.

Peegel ütleb, et taotlust küsivale ettevõttele on rida nõudeid, sh ei tohi firmal olla maksuvõlgasid riiklike maksude osas või peavad need olema ajatatud.

"Ettevõtete äriplaanide elujõulisust hindame samuti - nende tugevusest ja potentsiaalist lähtuvalt rahastamisotsused tehaksegi. EASi peamine eesmärk on toetada jätkusuutlikke ja kõrget lisandväärtust loovaid ettevõtteid, kes oleksid suutelised ka edukalt eksportima," ütleb Peegel.

EAS kontrollib ka hiljem ettevõtete äriplaani tegelikku elluviimist, samuti on toetuse saanud ettevõtetel erinevaid kohustusi, nt ei tohi toetusega soetatud põhivara vabalt võõrandada.