Suurpankadele suruti finantsabi

Tõnis Oja 20. oktoober 2008, 00:00

Paljud ehk mäletavad nõukogudeaegset nalja abivalmite pioneeride kohta, kes aitasid lahkesti minna üle tänava vanatädil, kellel paraku ei olnud mitte mingisugust kavatsust tänavat ületada. Samasugune lugu juhtus möödunud esmaspäeval USA suuremate pankadega, kes seati fakti ette, et miljardite dollarite suurune rahasüst tuleb lihtsalt vastu võtta ja jutul lõpp.

"See oli võta-või-võta-pakkumine," kirjeldas ajalehele New York Times koosolekuga kursis olev allikas.

Aga nõupidamine ise toimus möödunud esmaspäeval USA rahandusministeeriumis, kuhu oli kella kolmeks pärastlõunal kutsutud riigi kõige suuremate pankade juhid. Ühel pool lauda istusid rahandusminister Henry Paulson, keskpanga juht Ben Bernanke ja hoiuste tagamise fondi juhatuse esimees Sheila Bair. Teisel pool lauda istusid pangajuhid finantsasutuse nimede tähestikulises järjekorras ehk USA suurimaks pangaks tõusnud Bank of America juht laua ühes ning lääneranniku suurima panga Wells Fargo juht teises otsas.

Pangajuhtide suureks hämminguks anti neile leheküljepikkune dokument, kus oli kirjas, et juhid on nõus müüma ettevõtte aktsiaid rahandusministeeriumile. Paulson oli lausunud neile, et nad peavad sellele dokumendile enne ruumist lahkumist alla kirjutama.

Wells Fargo tegevjuht Richard Kovacevich oligi kõige häälekam protestija, sest tema juhitav pank pole eksootiliste kinnisvaralaenutoodete pärast hädas ja abi ei vajanud. Vastupidi, kava kohaselt saab rahandusministeerium eelisaktsiaid, mille pealt makstakse dividende algul 5 protsenti aastas ning viie aastapärast kasvab dividendimäär 9 protsendini, mis lõppude lõpuks võib kahjustada lihtaktsionäride huve. Vastuseks ähvardas rahandusminister tulevikus - tõelise vajaduse tekkides - panga abita ilma jätta.

Sundinvesteeringu vastu oli ka Bank of America juht Kenneth D. Lewis, sest pank oli juba hankinud iseseisvalt 10 miljardit dollarit. Morgan Stanley juht John J. Mack, kes oli just lõpule viimas rahasüsti Jaapani Mitsubishi pangalt ning kes päev varem oli kinnitanud, et tema pank rahandusministeeriumilt lisaraha ei vaja, kirjutas Wall Street Journali kinnitusel dokumendile kiiresti alla. Vaidlused läksid väga emotsionaalseks, mistõttu Föderaalreservi juht Ben Bernanke asus vahepeal kirgi jahutama, toonitades, et rahasüst on vajalik nii pankadele kui ka majandusele tervikuna, sest vastasel korral võivad raskustesse saada ka pangad, mis on praegu üsna heas olukorras.

Muidugi oli ka neid, kes riigi rahastamises plusse nägid ning hingasid ehk kergendunult. Citigroupi juht Vikram Pandit kinnitas kolleegidele, et rahasüst annab neile lisavõimalusi manööverdamiseks. Citigroupi käekäik on olnud kehvavõitu juba aastaid ammu enne krediidikriisi puhkemist.

Kokku saavad 125 miljardit dollarit kaheksa hiidu - Bank of America, Citigroup, JPMorgan Chase ning Wells Fargo igaüks 25 miljardit, Goldman Sachs ja Morgan Stanley kumbki 10 miljardit dollarit ning kaks panka saab veel kokku 5 miljardit dollarit.

Selge see, et kriisi ajal tuleb tegutseda otsustavalt ja võib teine kord võib olla isegi jõhkralt. Samas tundub taoline ühe mütsiga löömine, eriti kui see tuleb osalt lihtaktsionäride arvel, mõnevõrra ülekohtune.

Kurioosne on sundinvesteerimise juures veel asjaolu, et alles mõned nädalad varem oli Paulson pankade otsest toetamist lugenud allaandmiseks.

Artikli autoril on Wells Fargo aktsiaid

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:47
Otsi:

Ava täpsem otsing