Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väikeaktsionärid nurisevad Norma üle
"Suuromanik peab firmat enda tütarettevõtteks ning aktsionäre koheldakse ebaõiglaselt," ütles väikeaktsionäride eestvedaja Antti Partanen Danske Capitalist. "Ligipääs dividendidena peaks sellele rahale olema kõigil investoritel võrdselt." Danske Capitalile kuulub üle 10 protsendi Norma aktsiatest.
Ka 5% Norma omaniku Gildi partner Joel Aasmäe ei saa aru, miks aktsionäre ei taheta võrdselt kohelda. Gildi esindaja Janis Springis seletas, et kokku on 13,2 miljonit Norma aktsiat, mille väärtus on börsil umbes 4,2 eurot, mis teeb firma börsiväärtuseks 55,44 miljonit eurot. "Põhiline on välja tuua, et sellest 64% on firma kontol rahana ja firma on börsi alahinnatud," lisas ta.
Näiteks firmal ei ole võlgu. "Ka on aktsia kohta kasum selle aasta esimese 9 kuu jooksul olnud 51 euro senti, mis tähendab, et ettevõte on väga odav. Ükski firma ei tohiks oma raha nii juhtida, see on väga ebatavaline," ütles Springis, kelle sõnul on tekkinud olukord, kus firma juhatus ei tööta enam aktsionäride huvides.
Partaneni sõnul on Norma alates 2003. aastast maksnud igal aastal 4,2 miljonit dividendideks. "Need on viletsad dividendid, kuid Autoliv maksab oma aktsionäridele häid dividende," lisas ta.
"Ma loodan, et lõpuks võtavad nad aru pähe ja hakkavad kõiki võrdselt kohtlema, ei saa eirata 49% investorite huve," lisas Aasmäe.
Partanen leiab, et Normal ei ole plaani aktsionäre võrdselt kohelda. "See raha on olnud seal aegade algusest, mitte ei oota mingit strateegilist sammu, nagu juhtkond väidab. Seda koheldakse kui lühiajalist laenu Autolivile, kuid see ei ole lühiajaline laen," lisas ta. Ka on meeste sõnul kevadisest aktsionäride koosolekust piisavalt aega möödas, kui midagi strateegilist ja olulist oleks toimumas, siis sellest oleks kuulda.
"Ei ole selge, kas on süüdi Norma juhtkond või Autoliv," ütles Springis.
Aasmäe sõnul on üks võimalus kohtu poole pöörduda. "Kohtusse kaevata või müüa. Kuid usun, et rahulik arutelu viib lahenduseni. Kui kaua kulub veel tilkhaaval kivisse augu õõnestamiseks? Vaatame, kuhu jõuame, ja vajadusel vaatame oma positsioonid üle," ei oodanud ta kohtus kiiret lahendust.
Mis puudutab lühi- ja pikaajalist paigutamist Autolivi, siis seda teeme sellepärast, et Autoliv pakub meile parimat intressi. Lühiajaliselt sellepärast, et viimastel aastatel on intress kogu aeg tõusnud ja kui oleks pannud kaks aastat tagasi, oleks olnud praegu intress madalam. Küsimus on raha parema paigutamises.
Väikeaktsionärid arvavad, et Autoliv kasutab seda ära. Vastupidi, Autoliv ei vaja seda raha ja saaks seda ka pankadest, aga kui Normal on raha, siis on Autolivi jaoks parem, kui see on seal. Nende bilanss näeb parem välja.
Norma seisab tooraine hinnatõusu ja oma klientide hinnalangetussurve vahel. Nendes oludes on ettevõte suutnud teenida kasumit ja olla rentaabel. Normal on kahju, kui väikeaktsionärid ei ole sellega rahul ja leiavad, et võiks minna juhtkonna vastu kohtusse.
Norma on teatanud, et vaadatakse oma strateegiat ja töötatakse kahe uue valdkonnaga, mis on väga kapitalimahukad, investeerimist nõudvad valdkonnad. Selles osas on ettevõttel praeguses finantskriisis tugeva bilansiga oluliselt lihtsam või isegi võimalik teha strateegil muudatusi, kui on vajadus.