Vene karu tõhusal dieedil

Maailmale on juba mõnda aega teada olnud, et Venemaal ei ole asjad kõige paremad. Aktsiaturud on teinud mitu karsummi ning investorid on kindluse mõttes suure osa oma idaturul liikuvast rahast välja tõmmanud.

Olukord on karm. Välisinvestorid on Venemaalt pea kolme kuuga ära viinud 63 miljardit dollarit.

"Kogu meie finantssüsteem on üles ehitatud välisrahale, mitte kodumaistele säästudele," sõnas Renaissance Capitali vanem-ökonomist Jelena Šaripova, lisades, et raha sissevoolu ümbersuunamine teeb Venemaa väga haavatavaks.

Venemaa valitsus lubas päästeplaani raames aidata ettevõtteid 200 miljardi dollarilise abirahaga ning vajaduse korral täiendavate meetmetega, avaldades seda välispressiski. Siiski, enne oma raha kallale minekut pakkus valitsus n-ö investeerimisvõimalusi oma riigi rikkaimatele inimestele.

Kreml sundis oligarhe süstima 10-30 protsenti oma kogu varast Venemaa turgudele ja pankadesse, et aidata turud pärast septembrikuist kokkukukkumist jälle jalule. Sunnitud sammu tagajärjel on 20 kõige rikkamat oligarhi kokku kaotanud väga suure osa oma vabast rahast. Lisaks on neile antud korraldused tagasi maksta võetud laenud, mis sunnib neid müüma oma vähelikviidseid varasid tegelikust hinnast oluliselt madalamalt.

Kuna see varade ümberjagamine mõju ei avaldanud, on valitsus sunnitud vaatama enda rahareservide poole. Varusid on 650 miljardi dollari jagu.

Asja teeb oluliselt keerulisemaks suur välisvõlg, millest pool on pankade osa. Pangad on sõltuvad välisrahast ning on võtnud laene dollarites, kuid tulu tuleb rublades. Ei pea olema majandusteadlane, et mõista tekkinud kasvavat probleemi valuutakursi riskide ebaõnnestunud maandamisest.

Siiski annab enda rahakoti avamine valitsusele ammuihaldatud võimu, muutes kogu majanduse ja finantssüsteemi vaid Venemaa valitsuse võlgnikeks. Sellega saab ta kontrolli kõige üle, mis riigi majanduses toimub.

Raha majandusse pumpamine hakkab peagi raskendama ka tavaliste venelaste elu, kes ei kuulu selle 3 protsendi hulka, kes aktsiaid omavad ning kriisi juba tundnud on. Tavaliste inimeste raha hakkab sööma juba praegu hirmkõrge ning aina kasvav inflatsioon. Asepeaminister Igor Šuvalov siiski selles probleemi ei näe, sest Financial Timesi vahendusel peab ta prioriteetseks tekkinud olukorra stabiliseerimist ning inflatsiooni väga teisejärguliseks.

Stabiilsus on ilmselt veel kaugel. Danske Banki tehtud uurimus paljastab väga valusa prognoosi Venemaa kinnisvaramulli oodatavast lõhkemisest. Viimase viie aasta jooksul rõõmsalt kasvanud kinnisvaraturg nautis naftatulude tekitatud likviidsust ja odavat raha.

Kuna likviidsus on kokku kuivamas ja rahastamise hinnad kasvavad järsult, on ka nõudlus oluliselt kahanenud, mistõttu saab kinnisvaraturg maandudes ilmselt valusa muhu.

Naftahinnad maailmaturgudel langevad ja arvestades, et idanaaber on suurim nafta eksportija ning suuresti sõltuv sellest saadavast tulust, kisub olukord aina hapumaks.

Siiski on Venemaal käes hea trump maagaasi näol. Maagaasi hind Euroopas turuliikumistest väga ei sõltu ning kuna gaas on keeruliselt transporditav kaup, saab pakkuja gaasitorustiku olemasolul hinda suuresti ise määrata. Olles suurim maagaasi eksportija maailmas ja suurim pakkuja Euroopas, plaanib Venemaa kuupmeetri hinda kergitada veel teadmata kõrgusse ning selle tuluga tulekahjusid kustutama hakata.

Loodetavasti aitab see Venemaad, kuid enne läheb asi hullemaks. Lisaks on oodata suuremat sorti paanikat, kui kriis lihtsate venelaste rahakoti kallale läheb. Kui rahvas möllab, ei hakka nad enam lubadusi kuulama.

Meie idanaabrile kohaselt on lihtrahvas õndsas teadmatuses. Kogu meedia läbib tiheda sõela, uudistes on keelatud kasutada sõnu, mis väljendavad kriisiolukorda või krahhi.

Rahvusliku Finantsuuringute Agentuuri uurimuse kohaselt arvab 20% tavainimestest, et rahvusvaheline kriis toob Venemaale ainult head ning 40% ei näe mingit negatiivset mõju.

Väikeettevõtjad ja turistid hakkavad probleeme siiski vaikselt nägema, märgates ettevõtluse jahenemist ja seistes välismaareisil silmitsi probleemidega Venemaal väljastatud pangakaardiga makstes.