Vesi oma kaevust

Enamlevinud kaevutüübid Eestis on puurkaev, kombineeritud kaev ja salvkaev.

Salvkaev on ühemeetrise läbimõõduga, 5-10 meetri sügavune põhjavee ülemistesse kihtidesse rajatud kaev. Lõuna-Eestis leidub ka kuni 20 meetri sügavusi salvkaeve, kuna sealne moreenikiht on paksem kui Põhja-Eestis.

Salvkaevude puhul on oht reostuseks suurem kui puurkaevudel, kuna nad on suhteliselt õhukese pinnakattega. Salvkaevu on raske teha paepinnasesse.

Kombineeritud kaev on salvkaevu põhjast edasi puuritud puurkaev. Keskkonnakorralduse ettevõtte Maves juhi Mati Salu sõnul on need kaevud keskkonnakaitse seisukohast halvimad, sest nende tegemisel ei ole tavaliselt kinni peetud veekihtide omavahelise isoleerimise nõudest.

Puurkaev on väikese läbimõõduga (10-15 cm) mantel- ja/või filtertoruga kindlustatud puurauk, mis on puuritud vee võtmiseks sügavamatest põhjaveekihtidest.

Puurkaevude eelis võrreldes teiste kaevuliikidega on nende sügavus (tagatud on stabiilne veevõtt), võimalikud reostunud maapinnalähedased kihid on kaevu sügavuse tõttu isoleeritud.

Kaevu ehitamist alustades tuleks eelnevalt tutvuda veeseaduse ja sellest tulenevate keskkonnaministri määrustega. Samuti tuleks selgeks teha, kui palju reaalselt vett tarbima hakatakse.

Veekogus tuleb arvestada kuupmeetrites ööpäeva kohta ja suuremate veetarbijate korral ka lisaks kuupmeetrites tunni kohta.

Enamasti jäetakse kogu asjaajamine kaevu puurima hakkava firma õlule, mis on ka mõistetav, sest neil on kogemused ja teadmised, mis paberimajandust lihtsustavad.

OÜ Amendero kaevumeistri Tarmo Hendriksoni sõnul on uue kaevu esmane hooldus selle korduv tühjakspumpamine, kuni kaev hakkab andma puhast vett. Kui kaevu tuleb tagasi muda, liiv jne, tuleb ka see välja võtta.

1. Taotlus

Kõigepealt tuleb piirkondlikule keskkonnateenistusele esitada puurkaevu projekteerimise taotlus, mille tulemusel saadakse kirjalik nõusolek projekteerimise alustamiseks.

2. Tingimused

Kui tulevane puurkaev asub linnas või mõnel muul tiheasustusega alal, peab teil olema veehaarde ehitusprojekt. Projekteerimistingimused saab kohalikult omavalitsuselt. Omavalitsus määrab ka isikud, kellega peab projekti kooskõlastama.

3. Projekt

Vastava litsentsiga ettevõte võib asuda koostama kaevu rajamise projekti. Litsentsi omavate ettevõtete nimekirja leiab aadressilt www.envir.ee/1288, projekt tuleb kooskõlastada keskkonnateenistusega.

4. Ehitusluba

Edasi on vaja taotleda ehitusluba kohalikult omavalitsuselt ja puurimisluba põhjavee registri valdajalt OÜ-lt Eesti Geoloogiakeskus (www.egk.ee/egk).

5. Ehitus

Nüüd võite lasta puurkaevu ära puurida vastava litsentsiga ettevõttel. Puurimistööde alustamisest tuleb eelnevalt teavitada keskkonnateenistust, kes vajadusel kontrollib puurimistööde vastavust nõuetele.

6. Pass

Pärast kaevu puurimist peab puurkaevu tellija saama puurijalt puurkaevu passi.

Salvkaevude puhul tuleb tekkivad praod ja vuugid kohe tihendada.

Samuti tuleb hoolt kanda kaevu luugi ja kaane eest, et need oleksid piisavalt tihedad. Kaevu ümbrus tuleb hoida puhtana, kuna umbrohu ja võsa juured võivad tungida kaevu ja põhjustada setet kaevu põhjas ning rikkuda isolatsiooni. Tagatud peab olema pinnavee voolamine suunaga kaevust eemale, et vältida vee reostumist.

Kui salvkaevu rakked on allpool veepinda purunenud ja kaev ei anna enam soovitud koguses vett, tuleb ette võtta remont. Remondi käigus pumbatakse kaev tühjaks, kaevu põhjas olev filterliiv vahetatakse uue vastu, kaevu põhi kaevatakse sügavamaks, lisades seejuures rakkeid.

Kui salvkaevu vesi on muutunud joogikõlbmatuks, tuleb reostusallikas kindlaks teha ja seejärel likvideerida (parandada vuugid, lekkiv kaas) ning teha puhastuspumpamine, mis võib kesta mõnest päevast mõne nädalani. Puhastuspumpamise ajal tuleb rakkeid ka seestpoolt puhastada (käsiharja või survepesuriga) ja eemaldada kaevu põhja tekkinud mustus.

Puurkaevude remont tähendab eeskätt manteltorude lekkega tegelemist. Roostetanud terase tõttu hakkavad torud lekkima või on looduslike protsesside tõttu torud paigast nihkunud. Liiga suure nihke korral ei pruugi enam vea likvideerimine õnnestuda.

Torude läbiroostetamisest ja pisematest nihetest tingitud rikkeid saab kõrvaldada. Olemasolevasse torusse võib paigaldada uue manteltoru. See eeldab aga pumba olemasolu, mis uude, peenemasse torusse mahuks. Kaevu sattunud kõrvalised esemed eemaldatakse spetsiaalsete vahenditega. Selle töö peaks aga kindlasti spetsialistide hoolde usaldama, vastasel juhul on kaevus pärast puhastamist rohkem esemeid, kui enne oligi.

Kui on selge, et vana kaevu enam päästa ei anna või pole ta majapidamises enam lihtsalt vajalik, tuleb ta õigesti likvideerida.

Tihti loobitakse vana kaev kõikvõimalikku prügi ja sodi lihtsalt täis, mis võib aga oluliselt kahjustada veesooni. Kaevu tohivad likvideerida vaid selleks tegevuslitsentsi omavad ettevõtted.

Kaevu õigeaegse ja nõuetekohase likvideerimise eest vastutab kaevu omanik. Ka kaevu tampoonimiseks on vaja projekti, mis kooskõlastatakse asukohajärgses riiklikus keskkonnateenistuses.

Projektis peavad olema ära toodud kaevu riiklik kood, kaevu omanik või valdaja ja asukoht, kaevu puurinud organisatsioon ja passi number, kaevu tehniline seisukord ja likvideerimise põhjus ja likvideerimistööde tehnoloogia kirjeldus.

Enne kaevu lõplikku tampoonimist see klooritakse, reostuse korral on vajalik ka puhastuspumpamine. Kaevude tampoonimise põhimõtete ja nõuetega saab tutvuda keskkonnaministri 30. jaanuari 1997. aasta määruses.

Autor: Evelin Rikma