Läti valitsus oli sunnitud Parexi riigistama

Sirje Rank 10. november 2008, 00:00

Läti ainus riigile kuuluv pank Latvijas Hipoteku un zemes banka ehk hüpoteegi- ja maapank ostab 51% Parexist 2 lati eest, teatas laupäeval Läti rahandusministeerium. Sümboolse tasu jagasid omavahel panga kaks suuromanikku Valeri Kargin ja Viktor Krassovitski, kellele seni kuulus kahasse 85% Parexi aktsiatest.

"Tuli valida, kas lasta pank pankrotti või kindlustada panga stabiilsus," ütles Läti rahandusminister Atis Slakteris laupäeval pärast otsuse teatavaks tegemist. "Kui valitsus poleks Parexile appi läinud, oleks see riigile maksnud miljardeid," tsiteeris Slakterist agentuur Bloomberg.

Kompenseerida tulnuks kõik hoiused kuni 50 000 euro ulatuses. Hoiuste mahu poolest on Parex Lätis esikohal. Pangas on hoiused ka mitmel suurel Läti riigifirmal, nagu metsandusfirmal Latvijas Valsts Meži AS, energiafirmal Latvenergo AS ning Läti televisiooni- ja raadiokeskusel.

Läti peaministri Ivars Godmanise sõnul tuli Parex riigi kontrolli alla võtta Läti finantssüsteemi kindlustamiseks ning otsus oli kooskõlas sammudega, mida on astunud teised Euroopa Liidu riigid oma pangandussüsteemi kaitseks. Esimesel võimalusel loodetakse aktsiad edasi müüa strateegilisele investorile.

Läti keskpanga juhi Ilmars Rimsevicsi sõnul Läti teisi panku Parexi probleemid ei ohusta. Valitsuse, keskpanga ja finantsjärelevalve hinnangul olid need eranditult tingitud ülemaailmsest finantskriisist. Parexil on 775 miljoni euro väärtuses sündikaatlaene, mis tuleb tagasi maksta tuleval aastal. Nagu tunnistas Bloombergile Parexi asepresident Martins Jaunarajs napilt enne ülevõtu-uudise avalikustamist, ei toiminud sündikaatlaenude turg üldse. "Seda ei saa turuks nimetada," ütles ta.

Teine põhjus oli Parexi hoiustajate seas puhkenud paanika, ütles Läti Raadiole finantsjärelevalvekomisjoni juhi asetäitja Janis Brazovskis. Viimastel päevadel täheldati pangast suurt raha väljavoolu. Kokku võisid summad küündida kuni 60 miljonile latile (1,3 miljardile kroonile - toim), ütles ta.

Paanikasse sattusid peamiselt väikehoiustajad, kel oli pangas alla 50 000 lati. "Nemad jooksid kõige aktiivsemalt naabrite vahet ja levitasid kuulujutte," ütles Brazovskis. Ühtlasi väljendasid nad nii oma usaldamatust riigi vastu, mis on lubanud tagada kõik hoiused kuni 50 000 euro ulatuses.

Brazovskis rõhutas, et Parexi kliendid saavad vabalt oma kontosid ja pangakaarte edasi kasutada ning soovi korral pangast oma raha välja võtta, vahendas Läti Delfi.

Päev enne Läti valitsuse otsust Parexile appi minna alandas reitinguagentuur Moody's Läti riigi reitingut, põhjendades seda ülemaailmse finantskriisi teravnemisega.

"Likviidsuskriis põhjustab tõenäoliselt šoki Läti panganduses," kirjutas Moody'se vanemanalüütik Kenneth Orchard oma kommentaaris. Orchard nimetas, et Lätis on mitmeid kohalikke panku, mis 2009. aastal riskivad likviidsuskriisi sattuda. "Kui Euroopa sündikaatlaenude turul olukorda 2009. aasta alguses ei parane, on valitsus ja keskpank võib-olla sunnitud pankadele appi minema," ütles ta. Päev hiljem prognoos täitus.

Novembri alguses teatas Läti keskpank, et tuleval aastal tuleb Lätil tagasi maksta või refinantseerida kokku 1,2 miljardi euro väärtuses sündikaatlaene.

Koos Läti riigi reitinguga kärpis Moody's reedel ka Parexi üle võtnud hüpoteegi- ja maapanga reitingut, nimetades riskikohana kinnisvarasektorisse ja väikeettevõtetele antud suuri laene.

Parexi ülevõtmisest avalikkuse teavitamist kritiseeris aga eile Läti pangaliidu juht Teodors Tverijons. "Sellises olukorras olnuks hädavajalik valitsuse ametlik avaldus, aga mitte öisel ajal justkui muude asjade vahele torgatud sõnumike. Nüüd juhtus, et rahvas sai asjast teada viisil, mis lubab igaühel seda vabalt tõlgendada," ütles pangaliidu juht.

Nädalavahetusel puhkes ka esimene skandaal, mille keskmes oli Läti transpordiminister Ainars Šlesers. Kahtlustatakse, et Šlesers võttis mõned päevad tagasi enda Parexi olnud kontodelt välja suure summa raha. See juhtus samal ajal, kui Läti valitsus arutas salajastel nõupidamistel Parexi päästmise variante. Šlesers ise eitas selle info tõepärasust ja väitis, et pole aastaid olnud Parexi klient.

Läti riigi otsus tõstab Läti pangandussüsteemi usaldusväärsust, kinnitas eile e-posti vahendusel antud intervjuus Eesti Panga asepresident Andrus Sutt.

Miks pidi Läti riik võtma kontrolli Parexis?

Läti valitsuse otsust tuleb näha tänases kontekstis, kus usaldus finantsturgudel on õrn ning paljude Euroopa riikide valitsused on finantssüsteemi usaldusväärsuse kindlustamiseks omandanud osalusi pankades. Omandades 51% Parexi aktsiatest, lahendas Läti valitsus eeskätt konkreetse panga likviidsusprobleemi, toetades sellega kogu Läti pangandussüsteemi usaldusväärsust.

Kui tõenäoline on, et mõnel nädalavahetusel tuleb uudis mõne Eestis tegutseva panga aktsiate liikumisest valitsuse kontrolli alla?

Eesti pangandussüsteem on tugev ja usaldusväärne. Olles täielikult integreerunud Põhjamaade pangandusturu ning sealsete suuremate pangagruppidega, on Eestis tegutsevad pangad likviidsed, kapitali adekvaatsus kõrge ning kasumlikkus jätkuvalt hea. Seetõttu ei näe me praegu vajadust rakendada täiendavaid meetmeid Eesti finantssüsteemi stabiilsuse toetamiseks.

Mis peab Eesti majanduses juhtuma, et riik otsustaks mõne panga üle võtta?

Meie hinnangul on tõenäosus, et mõni Eestis tegutsev pank vajaks Eesti valitsuse või Eesti Panga rahalist tuge, jätkuvalt väga madal. Nii nagu rahandusministeerium ja meie oleme korduvalt rõhutanud, on Eesti riik valmis vajadusel kas ise või koostöös naaberriikidega finantssüsteemi stabiilsust toetama.

Millised on Eesti ja Läti pangandusturu erinevused ja sarnasused?

Eestis moodustab ELi päritolu välispankade turuosa üle 98% ja Põhjamaade pankade osa on sealhulgas üle 95%. Lätis on välispankade turuosa umbes 70%. Praegune finantskriis on seadnud pangad, kes rahastavad oma laenutegevust laenates selleks ise rahvusvahelistelt finantsturgudelt, keerulisemasse olukorda. Kindlamas seisus on need pangad, kelle omanikud on valmis vajadusel panka täiendavalt investeerima. Parexi puhul olid võimalikud probleemid väliskohustuste refinantseerimisel põhjuseks, miks Läti valitsus pidi sekkuma.

Kuidas võib Parexiga juhtunu mõjutada Läti latti?

Stabiilne Läti latt toetab meie hinnangul igati Läti majanduse usaldusväärsust. Näiteks nimetas Moody's Läti kodumaiste pankade võimalikke likviidsusprobleeme ühe riskina reitingule, mis omakorda mõjutaks valuuta usaldusväärsust. Seega aitab Parexi probleemide edukas laiendamine kindlasti kaasa Läti finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamisele.

Millist halba varju heidab Parexiga juhtunu Eestile? Millised riskid nüüd Eesti jaoks suurenevad?

Negatiivset suhtumist Balti riikidesse tuleb näha rahvusvahelises kontekstis. Tõenäoliselt jääb ettevaatlik suhtumine Eesti puhul püsima veel paariks kvartaliks, mille möödudes traditsioonilised mureallikad - jooksevkonto defitsiit, kahekohaline inflatsioon, kiire laenukasv - alanevad vastuvõetavamasse suurusjärku.

Läti on Eestile oluline kaubanduspartner ja meie ettevõtjad on Lätti aktiivselt investeerinud. Kui suur on oht, et Läti osutub doominokiviks, mis ümber kukkudes ka Eesti majanduse pikali lükkab?

Läti on kindlasti meile oluline kaubanduspartner, nii nagu seda on ka näiteks Soome, Rootsi, Leedu või teised ELi riigid. Võimalikud probleemid ühe kaubanduspartneri juures ei tekita Eesti majandusele suuri tagasilööke. Mõju oleks suur ennekõike siis, kui tõsisemad probleemid tekiksid enamiku meie kaubanduspartnerite majandustes.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing