Laenufirmad Monetti ja BIG vilistavad seadusele

"Leiame, et antud identifitseerimise viisid on meie internetipangas piisavad. Tegemist on isiku tuvastamise võimalusega, mis on Eestis väga laialdaselt kasutusel," kommenteeris ASi Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) juhatuse liige Kaido Saar võimalust saada endiselt esmakordset laenu interneti vahendusel. Ometi hakkasid jaanuari lõpus kehtima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused. Ühe nõudena kirjutati seadusesse sisse finantsasutuste kohustus uue kliendi isikut näost näkku toimuval kohtumisel tuvastada. BIGist saab aga endiselt esmakordse palve peale 3000 krooni pangaparoolide abil interneti teel lepingut sõlmides.

BIGilt on seesuguse laenusaamise võimaluse üle aru pärinud ka finantsinspektsioon. "Uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tõlgendamine on tekitanud vaidlusi," nentis inspektsiooni finantsteenuste divisjoni juht Andre Nõmm. Vaidluste sisu täpsemalt kommenteerida ta ei saanud. Kui finantsinspektsioon teeb järelevalvet pankade üle, siis SMS-laenajate seaduskuulekust jälgib keskkriminaalpolitsei koosseisu kuuluv rahapesu andmebüroo (RAB). RAB tegi mais-juunis ettekirjutusi mitmele kiirlaenu pakkujale. Tehtud ettekirjutustes kohustati ettevõtjaid pakutav finantsteenus uue seadusega kooskõlla viima. Vastasel juhul pidid nad senise tegevuse lõpetama.

AS Monetti aga ettekirjutusega rahule ei jäänud ja palus kohtul see tühistada. 30. septembril tegigi Tallinna halduskohus seda täies ulatuses.

"Meie hinnangul RABi ettekirjutusega püüdis politsei takistada kiirlaenuteenuse osutajate tegevust," leidis kohtus Monettit esindanud Raidla Lejins & Norcousi vandeadvokaat Toomas Vaher.

RAB kaebas otsuse edasi ja arutelu jätkub järgmises kohtuastmes. Samal ajal võib Monetti aga kohtult taotletud esmase õiguskaitse korras interneti vahendusel endiselt uusi kliente tuvastada.

Teised kiirlaenuandjad kasutavad laenusoovija identifitseerimiseks R-Kioski või Eesti Posti töötajaid. Esimesed probleemid on juba tekkinud. Üleeile kuulis avalikkus Eesti Posti endisest töötajast, kes kasutas klientide andmeid nende nimel laenu võtmiseks. Juhtunu kohta on alustatud kriminaalmenetlust.

Kuigi kohtule esitas rahapesu andmebüroolt mais saadud ettekirjutuse tühistamiseks kaebuse ka SMS Laen AS, võttis ta selle tagasi.

"Kui vaidlus tulemuse annab, siis see laieneb ka teistele," leidis SMS Laenu tegevjuht Aaro Sosaar. Siiski tunnistas ta, et konkurentsi mõttes on nüüd Monettil teistega võrreldes tugev eelis. Sosaare hinnangul võeti seadusemuudatus ette kiirustades. Pank või kodakondsusamet on isikutuvastuse korra juba teinud. Seega võib Sosaare arvates näha uue nõude taga soovi laenu taotlemine keerulisemaks muuta. Teisalt nägi Sosaar uues süsteemis ka positiivset. "Võib öelda küll, et nn emotsionaalseid laene on vähem," selgitas ta.