Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Novembris püütakse ?uusi põhju

Silvia Viidik 14. november 2008, 00:00

Aasta algusest on indeks kukkunud 37 protsenti, oktoobri algusest 24 protsenti ja novembrikuisest tipust neljandal kuupäeval 14 protsenti. Tundub kangesti, et hakkame järele proovima oktoobris saavutatud viie ja poole aasta madalaimat taset, millest eilse seisuga oli puudu vaid 1,3 protsenti.

Langesid ka teised turud: Londoni börsil enimkaubeldavate aktsiate hinnaliikumisi peegeldav FTSE100 indeks kukkus kolmapäeval vaid 1,5 protsenti, kuid nädala algusest juba pea seitse protsenti. Aasia Nikkei 225 indeks langes kolmapäeval 1,3 protsenti ja nädala algusest 4,3 protsenti. Ka valuutasid ei säästetud: Suurbritannia naelsterling kukkus alla 1,5 dollari taseme (alla 20 krooni), mis on viimase kuue aasta jooksul esimene selline langus.

Oktoobrikuine põhi tuli suure paanikamüügi tagajärjel: investorid jooksid karjade kaupa turgudelt välja ja ajendiks olid pigem psühholoogilised põhjused ja nõrgad närvid. Nüüd on põhjused mõnevõrra teisenenud ja seda tõsisemas suunas.

"Peaaegu iga suurem arenenud või arenguriigi majandus kogeb praegu kokkutõmbumist tootmises ning iga kolmas majandus on kriisis või sellele väga lähedal," sõnas UBSi ökonomist Andrew Cates Financial Timesi vahendusel.

Üleilmne finantskriis hakkab end näitama ka reaalmajanduses - mõju, mida algselt loodeti päästeplaanide ja suuroperatsioonidega vältida.

Maailma mõjukaim, USA majandus, hulbib praegu üsna kõrgetel lainetel. Danske Bank sõnab oma analüüsis selgelt, et krediidikriis on kõigi võimaluste maal pöördunud majanduskriisiks.

Kange kokteil, milles on liiga suured annused kõrget inflatsiooni, kasvav tööpuudus ja rasked laenusaamisvõimalused, on kõva põntsu andnud just majapidamistele. Inimesed ei suuda tasuda kodulaene ja krediitkaardiarveid ning tarbimine on järsult kukkunud.

Kõige selle pärast esines kolmapäeval USA rahandusminister Henry Paulson sõnavõtuga, mida peetakse turgude suure päevakukkumise peasüüdlaseks.

Nimelt muutis Paulson 700 miljardi dollarilise päästeplaani sisu, et see toetaks rohkem tavainimesi. Vähendades hapude laenude ostmise osakaalu, suunas ta raha hoopis tudengilaenude, autolaenude ja krediitkaardilaenude parema kättesaadavuse nimel nendesse kanalitesse.

Tarbimine on majanduse taastumise ja uue kasvu võti, kirjutab Wall Street Journal, kuid praegu näitab see kindlaid kokkukuivamise märke.

Lisaks kipuvad pangad päästeraha kulutama dividendide ja boonuste väljamaksmisele ning oma bilansi korrastamisele, mitte niivõrd tarbijate jaoks krediidi kättesaadavuse lihtsustamiseks nagu plaan ette nägi.

Selle taustal tegidki suuremaid kukkumisi just ettevõtted finantsvaldkonnast, kelle halvaks läinud laenud vastupidi ootustele suures osas nende enda kanda jäeti. Citigroupi aktsia kukkus pea 11 protsenti, American Express üle kümne ja Bank of America üheksa protsenti.

Ka suuremad keskpangad ei ole tukkuma jäänud, vaid on majanduse toetamiseks ja finantsolukorra kergendamiseks teinud ohtralt intressikärpeid, lootes, et see peaaegu võimatuks kujunenud laenukeskkonda veidi kergendab.

ING ökonomist Martin van Vliet peab keskpankade sekkumist majanduse taastumises oluliseks, öeldes, et nende agressiivne strateegiline sekkumine paistab olevat kriitilise tähtsusega, enne kui saame hakata mõtlema tööstuse ja üldise majanduse paranemisele.

"Ootame tulevikku vaatavate näitajate nõrgenemist tulevastel kuudel kõigis regioonides ning prognoosime laiaulatuslikku ja süvenevat ülemaailmset majanduskriisi järgmisel aastal," lisas UBSi ökonomist Andrew Cates.

Kui see stsenaarium tõepoolest realiseerub, ei ole ilmselt suurt õitsengut ja rõõmsaid toone oodata ka aktsiaturgudele.

Vähemalt mitte esialgu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing