Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uued suunad nüüd ja praegu

Peeter Normak 19. november 2008, 00:00

Kui analüüsida viimasel ajal kõlanud majanduse ümberstruktureerimise üleskutsetega kaasnenud soovitusi, siis on need valdavalt kas väga üldsõnalised või adresseeritud riikliku poliitika kujundajatele. Hoopis vähem on selliseid soovitusi, mis oleksid konkreetsed ning rakendatavad iga üksiku ettevõtte tasandil.

Toon esile mõned tendentsid, mida ettevõtetel oleks otstarbekas arvestada oma edasise tegevuse kavandamisel.

Esiteks: teenuste osakaalu suurenemine traditsioonilise tootmise suhtes. See on iseloomulik mitte ainult vähese tööstusega riikidele, vaid ka tööstuslikult arenenud riikidele.

Näiteks Saksamaa sisemajanduse kogutoodangus olid teenuste ja tootmise kogumaht 1960. aastal ligikaudu võrdne; praegu on nende vahekord 3:1 teenuste kasuks.

Kunagise juhtiva büroomasinate tootja IBMi kogutuludes on vaid kümne aasta jooksul (1995-2005) teenuste osakaal tõusnud 28 protsendilt 55 protsendile. Teiseks: teenuste pakkumine "kolib" internetti. Internet on paljudele juba kujunenud esmaseks kontakti otsimise ja suhtlemise keskkonnaks. Vähe sellest, asutuse või ettevõtte veebilehestiku kvaliteet on tema nähtavuse ja renomee - aga seetõttu ka klientuuri - kujundamise oluline vahend.

Kuna internet ei tunne riigipiire, siis avanevad ettevõtetel interneti kaudu suurepärased võimalused oma teenuste ekspordiks.

Kolmandaks: tooted ja teenused kohandatakse iga üksiku kliendi vajaduste järgi. Sisuliselt osaleb klient temale vajaliku toote või teenuse loomisel (rahvusvahelises kõnepruugis nt mõisted co-creation, mass customization jne). Tarbijaga individuaalse suhtlemise majandusliku efektiivsuse tagamiseks on kasutusele võetud terve rida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi.

Neljandaks: mingit ühishuvi omavad ettevõtted ja üksikisikud moodustavad horisontaalseid koostöövõrgustikke.

Eriti efektiivsed on koostöövõrgustikud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, kel ühekaupa ei jätku vahendeid ja kompetentsi uuringute tellimiseks ja suuremahuliseks arendustegevuseks. Koostöövõrgustikes õpitakse üksteise kogemustest ning kujuneb välja tööjaotus (koostöövõrgustikke tähistavad mõisted, nagu communities of practice, thematic networks jne) ning nende tegevus toimub IKT vahendite toel.

Viiendaks: kasutusele võetakse uusi ärimudeleid. Näiteks selle asemel, et soetada kalleid tarkvarapakette, kasutatakse järjest enam vaba- ja jaosvara või ostetakse teenused sisse nii, et ettevõtte tasub nende eest vastavalt teenuse kasutuse tegelikule mahule.

Ülaltoodust lähtuvalt on arusaadav, miks IKT-lahenduste kasutuselevõtmist ning töötajate e-oskusi peetakse konkurentsivõime ja majanduskasvu olulisteks eeldusteks.

Et majandusliku edu üheks oluliseks eelduseks on konkurentidest positiivses mõttes eristumine, siis on tulevikusuundumusi arvestav oma tegevuse ümbermõtestamine ja sellest lähtuv innovatsioon eriti vajalik praeguse majandusliku surutise perioodil. Ehk nagu ütleb tuntud maksiim: kes ees, see mees.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:50
Otsi:

Ava täpsem otsing