Riigikogu toetas valus sündinud riigieelarvet

Eelarvevaidlused olid poliitikud otse finišisirge ees nii ära tüüdanud, et enamik riigikogulasi lahkus saalist, kui rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi kõnepulti läks, et järgmise aasta olulisimast dokumendist viimast korda ülevaade anda.

Kõige kangekaelsemalt püsisid oma kohtadel sotsid ning keskerakonna liikmed. Siiski külastasid riigikogulased vahetuste kaupa riigikogu saali ja pommitasid rahanduskomisjoni esimeest pea tunni aja jooksul küsimustega, mis neil hinge kriipimas olid.

Ligi sai küsimustele vastates kriitikale vahelduseks korduvaid komplimente keskerakondlaste Aivar Riisalu, Helle Kalda ja Kadri Simsoni käest, kes tunnustasid teda jätkuva realistliku pessimismi eest, milleni peaminister Andrus Ansip nende sõnul siiani jõudnud pole.

"Mida madalamale langeb minu arvamus peaministrist, seda kõrgemale tõuseb arvamus teist. Kui peaminister ütles infotunnis tuimalt, et järgmise aasta eelarve on tasakaalus, siis teie ütlesite, et see on vaid raamatupidamuslik tasakaal," kiitis Simson Ligit otsekohesuse eest.

Keskerakondlane Kalle Laanet päris Ligilt, kuidas selle eelarvetasakaaluga ikkagi on. "Kui öelda romantiliselt, siis eelarve on eelarvestus," vastas Ligi ja lisas, et kuna reaalselt võttes on tegemist tegevusjuhisega, tuleb seda järgmise aasta jooksul kindlasti korrigeerida.

"Me tunneksime kõik ennast palju rahulikumalt, kui meil oleks viimasele majandusprognoosile vastav eelarve," nentis Ligi ja vastas Vilja Savisaare küsimusele tema isikliku arvamuse kohta riigi rahakoti suuruse kohta, et see on tunduvalt väiksem, kui talle meeldiks.

"Ma väga loodan, et tulevik on külm, ehk kulude kasvule riigisektoris pannake tõesti käsi ette ja suudetakse riigiaparaadi kulusid vähendada," rõhutas Ligi vajadust maksutulude vähenemise arvelt rahade kasutamist külmutada ning kulusid veelgi kärpida.

"Isegi investeeringute kärped on tühiasi võrreldes sellega, mis on maailmamajandusest meie poole teel," hoiatas Ligi ja tunnistas, et teda jääb närima probleemide rohkus, mida poliitiliselt lahendada ei õnnestunud. Rahvaliidu ja Keskerakonna poliitikud kinnitasid, et nende erakond ei saa selle eelarve eest vastutust võtta ning hääletasid vastu.

Järgmise aasta eelarvedefitsiidi suuruse kohta on käibel erinevad versioonid kolmest kuni kaheteistkümne miljardi kroonini ja valitsus vaatab juba ilmselt kevadel otsa negatiivse eelarve koostamise vajadusele.

Järgmise aasta eelarve tulude prognoos põhineb 2,6protsendilisel majanduskasvul. Me räägime miinusmärgiga 3-4 protsendist, seega pole eelarve koostatud õigetel lähtealustel. Lisaks pandi eelarvele 7,5 miljardit otsa, mille katteallikad ei pea vett.

Sellest kõigest järelduvalt ja baasplaneerimise loogikale toetuses on eelarvesse sisse kirjutatud umbes 4protsendiline ehk 10 miljardi suurune defitsiit. Nüüd, pärast eelarve vastuvõtmist siiski muud võimalust enam ei ole. Valitsusel on nüüd paar kuud aega tõsiselt mõelda selle üle, et me ei tohi 2009. aastal mitte mingil juhul üle 3 protsendi kriteeriumi minna. Negatiivne lisaeelarve on vältimatu.