Keeleoskus päästab majanduse?

Phil Marsdale 18. detsember 2008, 00:00

Ekspordi rollis Eesti majanduse langusest päästmises ja tõusule suunamises ei kahtle tõenäoliselt keegi. Eksportimine eeldab aga head suhtlemis- ja keeleoskust. See omakorda tähendab eestlaste jaoks Euroopa turul konkureerimist inimestega, kellele üks suurte rahvuste keeltest on emakeel. Ühe võõrkeele õppimine lisaks teeb neist hinnatud töötajad, müügimehed, firmajuhid. Eestis on majandusedu aastail pigem panustatud emotsionaalsetele lühikoolitustele, mille kasu firma arengule ei pruugi olla selline, nagu reklaamtekst lubab.

Äripäeva koolitusfirmade edetabelis domineerisid ettevõtete enimtellitud koolituste seas nädalalõpuseminarid populaarsetel teemadel, mis pakkusid põnevust ja värvikaid emotsioone. Keeleõpe hõivab koolitusvajaduste küsitlustes reeglina kõrge koha, kuid investeeritakse pigem ikka lühiajalistesse, meelelahutuslikesse projektidesse.

Põhjus on lihtne - keeleõpe nõuab aega, pingutust ja raha. Seevastu vahva välkkoolitus ei nõua erilist pingutust, on kiire ja ilmselt osaletakse sel meelsasti.

Kui firma saadab töötaja popile ühepäevasele seminarile, mille kuuma teemat käsitleb aasta seksikaim lektor, läheb see talle ilmselt sama palju maksma kui töötaja aastane keeleõpe. Kui enesekehtestamise ja müügimeisterlikkuse alused saab kätte paari päevaga, milleks panna end kuudeks keeleõppe ikkesse...

Muutunud oludes on oskuslik müügitöö ka Eestis omandanud sisulise tähenduse. Globaalses majandusruumis ei müü tooted ja teenused end ise - seda peavad tegema inimesed tiheda konkurentsi tingimustes. Ettevõtjail tuleks läbi kaaluda ka koolituse prioriteedid. Juba on tuntav eelis neil firmadel, mis pole alahinnanud keeleõppe tähtsust, mõistes, et sinna suunatud raha on mõistlik ja pikaajaline investeering.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:52
Otsi:

Ava täpsem otsing