Kõik omavalitsused võitsid

Riigikohus tunnistas 15. detsembri otsusega Tallinna volikogu taotluse alusel põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks rahandusministri määrusega kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirja paragrahv 11 lg 5, mis kohustab omavalitsusi lähtuma majandusaasta aruande koostamisel raamatupidamise toimkonna juhendeist. Riigikohus kõrvaldas põhiseadusevastase olukorra, juhendid pole õigusaktid.

Raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ) on raamatupidamise seaduse kohaselt mõeldud seaduse selgitamiseks-täpsustamiseks ja on soovitusliku iseloomuga. Riigi raamatupidamise üldeeskiri muutis põhjendamatult ja ebaseaduslikult RTJde rakendamise omavalitsustele ja mitmele teisele avaliku sektori juriidilistele isikule kohustuslikuks. Seega puudutas vaidlus otseselt nimetatud isikute õigusi ja võimalusi kohustuste võtmisel ning kajastamisel nende bilansis, piirates teatud projektide realiseerimise võimalusi.

1. jaanuaril jõustuv RTJ 17 reguleerib era- ja avaliku sektori vahelisi partnerlusprojekte, nt omavalitsuste koostööd koolidega, mille käigus koole remonditakse. Selles sätestati omavalitsusele kohustus võtta kogu avaliku ja erasektori partnerlusprojekti kohustuste maht kohustustena üles omavalitsuse bilanssi. See on vastuolus rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamise põhimõtetega, mis võimaldavad vastavalt asjaoludele otsustada, kas kajastada kohustust avaliku või erasektori bilansis.

Juhendeid omavalitsustele kohustuslikuks muutes on püütud omavalitsuste iseotsustamisõigust kärpida ja neile põhiseadusega tagatud kohaliku elu küsimuste lahendamise autonoomiat piirata. Riigikohus nõustus Tallinna seisukohaga, et raamatupidamise toimkonnal puudub seadusandlik pädevus ja seega ei saa rahandusminister kohustada omavalitsusi lähtuma RTJ 17 põhimõttest kui kohustuslikust.

RTJ 17 koos valla- ja linnaeelarve seadusega (paragrahv 8 lg 1) oleks oluliselt piiranud omavalitsuste osalemist avaliku- ja erasektori partnerlusprojektides, sest omavalitsuse kohustuste maht oleks RTJ 17s sätestatud arvestuspõhimõtetest tulenevalt märkimisväärselt suurenenud ja hakanud oluliselt mõjutama omavalitsuste õigust täiendavate kohustuste võtmisel.

Riigikohtu otsus loob senise praktika asemel uue olukorra, kus omavalitsusel on õigus nii sisult kui ka juriidiliselt vormilt ebakorrektse RTJ 17 asemel lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud kontrolli ja riski hindamise meetoditest, mis võimaldavad vara kajastada olenevalt konkreetsetest asjaoludest kas era- või avaliku sektori üksuse bilansis.

Tallinna volikogu taotlust toetasid ka Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit. Seega on Tallinna linna riigikohtus saavutatud võit tegelikkuses võit kõigi omavalitsuste jaoks, kes soovivad lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamispõhimõtetest ja säilitada enda raamatupidamise korraldamisel iseotsustamisõiguse.