Innovatsiooniaasta avapauk

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas oma aastalõpu pöördumises 2009. aasta innovatsiooniaastaks. Praegune kriis tõi innovatsiooni tulipunkti ning muutis selle hädavajaduseks.

President Ilvese uusaastatervitus on hea algus. Tekib küsimus, mis sellele järgneb?

Teiste kogemustele toetudes võib moodustada lõputu edukate loetelu. Ent on midagi, mis tuleb ilmselgelt kohe ära teha.

Esiteks, edastada üleskutse pühenduda 2009. aastale selgete ootuste ja eesmärkidega.

Teiseks, algatada uuring "Innovatsioon Eestis" ning teha selle tulemused ja ettepanekud kättesaadavaks kõigile.

Kolmandaks, kutsuda riiklike ja eraettevõtete juhid nn innovatsiooni tippkohtumisele.

Neljandaks, leida üksikisikud, firmad, uurimisinstituudid ja pargid, kel on innovatsiooni vastu eriline huvi, teadmised ja kogemused, ning rakendada nad tööle.

Viiendaks, jätkata Eesti uurimis- ning innovatsioonikeskuste ehitamist ja arendamist koostöös Eesti kõrgkoolidega.

Kuuendaks, algatada riiklik heade ideede ning häid ideid omavate inimeste otsing ning arendada neid kas juba olemasolevates ettevõtetes või rajada uusi.

Viimaks, nimetada ametisse "innovatsiooni tsaar", kelle kohustus oleks teostada järelevalvet, julgustada ja abistada innovatsiooniprotsessi valitsuses ja majanduselus.

Innovatsioonialased uurimused näitavad, et pühendumine ja juhi roll on edu saavutamisel otsustava tähtsusega, moodustades sellest peaaegu 70 protsenti.

Kui valitsus ja ettevõtete juhid ei pühendu innovatsioonile, saame innovatsiooni vähe või üldse mitte. Mis puutub president Ilvesesse, siis tema suurimaks panuseks saaks olla tõrviku kandmine.

Veel rõhutavad innovatsioonialased uurimused loomingulise kliima tähtsust. Siin oleks väljakutseks luua õhkkond, kas siis rahvuslik või kohalik, kus ideed luuakse, kus nad kosuvad ja kus nad muudetakse ärivõimalusteks.

Hea näide sellest on USA. Viimasel ajal viidatakse ka Hiinale, Indiale ja teistele arengumaadele, ent see on moonutatud tõde.

Seal on põhiliselt tehtud seda, mida tegi Jaapan 1960.-1970. aastatel: võetakse juba olemasolevad tooted, tehakse neid odavamalt ning tuuakse Lääne turule. Odav tööjõud ja tooraine on olnud nende konkurentsieelis, kuid see ei tähenda automaatselt innovatsiooni. Pigem on see teiste väljamõeldu ja tehtu kopeerimine, copycat'i tegevus.

Lühiajalises perspektiivis võiks Eesti otsida innovatiivsust just olemasolevaist traditsioonilistest valdkondadest. See annaks kõige kohesemaid tulemusi.

Siit võiks juba sammhaaval edasi liikuda kõrgtehnoloogiliste valdkondade suunas, milles Eestil on juba mõningane kompetents, kogemus ja teadmised.

Paljud firmad on rajanud endale innovatsioonibüroo, tegelemaks uute ideede ja nende turule toomisega. Neist paremini tuntud on firma 3M, või Silicon Valley Californias, mis rajati Stanfordi Ülikooli uurimistööst lähtudes.

Üks peamine väljakutse innovatsiooni juures on ära tunda loomingulised inimesed, kel on ideid, ning siis toetada nende jõupingutusi kas individuaalselt läbi firmade või ettevõtjate võrgustike ja erinevate innovatiivsete keskkondade, milleks on uurimisinstituudid, ülikoolid ning teaduspargid.

Autor: Stein Skjorshammer