Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Paneme ametisse euroministri
Reedel oli Äripäevas luubi all euroraha, õieti see, et Eesti ei suuda kuidagi ära kasutada abi, mida Euroopa Liit meile pakub. Kurioosseim on seejuures, et päästerõngas kriisist väljatulekuks on käeulatuses praegu, mil seda kõige enam vaja on. Omi mõtteid avaldasid nii ettevõtjad kui ka ministrid, kellest sõltub 53 miljardi krooni jõudmine Eestisse. Ja nii kummaline kui see ka pole, kõik räägivad justkui õiget juttu. Teatakse, mis on tõsiseimad takistused - madal haldussuutlikkus, vähene koostöö ministeeriumide, aga ka ettevõtjate ja avaliku sektori vahel. Samuti mõistetakse kiirustamise vajadust.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitab, et ministeerium üritab omalt poolt survestada kõiki asjaosalisi kiiremini tegutsema. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas väidab, et tööd on tehtud rohkem, kui välja paistab. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on muretum - aega on aastani 2015.
Ometi on möödas juba kaks aastat - veerand ajast on sisuliselt liiva jooksnud. Seda osa tööst, mis on mingeid vilju andnud, võib vaid luubiga märgata - see jääb tublisti alla protsendi nii majandus- kui ka elukeskkonna ning inimressursi arendamise rakenduskava puhul. Kehva töö õigustamise asemel tuleb nüüd tööl tõsiselt sarvist kinni haarata - lubamatu oleks parim võimalus kehvade aegade üleelamiseks ja tulevasele kasvule aluse panemiseks lihtsalt maha magada.
Sellest, kui ettevõtjad hurjutavad valitsust, teiselt poole sarjavad riiki omavalitsused - investeeringuvajadus on, aga raha pole (ja kätte ka ei oska saada), ei ole kasu.
Väga suur probleem on toimetuse meelest see, et haldusreform on tegemata - selle tagajärjeks võivad olla ebaotstarbekad investeeringud ja aja raiskamine projektide koostamiseks.
Äripäeva meelest peab euroraha Eestisse toomist koordineerima ja vastutama selle kasutamise eest üks isik. Kõige paremini sobiks "eurorahakabinetti" juhtima rahandusminister - "mister SAPARDiks" kutsustud Ivari Padaril on selleks ju ka kogemus. Kuid eelarvetegu läks nihu, maksud laekuvad kehvalt, ees seisab negatiivse lisaeelarve koostamine, kohtumised pankuritega - Padaril ei jätku selleks füüsiliselt aega.
Seepärast paneb toimetus valitsusele ette kuulutada "euroministri" kohale konkurss. Meie meelest oleks parim kandidaat Siim Kallas, kuigi tema jaoks võiks see väljakutse väikseks jääda. Sobivaid kandidaate on teisigi: Olari Taal, Aare Järvan. "Eurorahakabinetti" peaksid kuuluma kindlasti ministrid Parts, Lukas, Tamkivi, ettevõtjate ja omavalitsusliitude esindajad, maavanemad, kes vastutaksid personaalselt raha jõudmise eest oma maakonda. Ja euroraha kasutamise seis iganädalaselt internetti.
Kasutame ELi pakutava päästerõnga ära, eurolgi siis kergem tulla.
Autor: ÄP