Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohtuvaidlused on osa prügifirma äriplaanist
Alles juulis rõõmustas Tartu linnamajanduse juht Rein Haak korda läinud jäätmeveohangete üle kahes Tartu piirkonnas. Põhjuseks Ragn-Sellsi prügiveo hinnad, mis olid teiste linnaosadega võrreldes kaks korda madalamad.
Varasemast poole soodsamate hindadega võitsid ka näiteks Tallinna Prügivedu Pärnu linna ning Adelan Prügiveod Rae valla jäätmeveo konkursid. Kuid rõõm jäi üürikeseks.
Nimelt läheb jäätmeveokonkursside käigus loosi prügiveo ainuõigus ühele firmale järgmiseks kolmeks kuni viieks aastaks. Kui aga tulemus kohtus vaidlustada, jätkub prügivedu vanadel tingimustel. Varemgi samas piirkonnas tegutsenud firmale tähendab see nii turu säilimist kui ka veo jätkamist endiste hindadega. Selles piirkonnas uuele ettevõttele loob aga võimaluse turgu haarata.
Esimese astme kohtuprotsess kestab neli kuni kuus kuud, järgmistesse astmetesse edasi kaevates võib asi venida üle aasta, nagu Sakus.
Probleemi ulatusele viitab asjaolu, et mullu juulist on kohtukulli ette jõudnud vähemalt iga kolmas konkurss, mõne neist on vaidlustanud lausa mitu firmat. Stardipaugu ajalises mõttes andis seesama Tartu konkurss, mille tulemused Resk mullu juuli lõpus kohtusse andis. Reskist kuulub 45% Cleanawayle.
"Üht- või teistmoodi on kohtusse jõudnud peaaegu kõik konkursid. See viitab üheselt väga nõrkadele konkursitingimustele," teatas Cleanaway tegevjuht Argo Luude, keeldudes samas käimasolevaid kohtuasju lähemalt kommenteerimast.
"Turul käib ärategemine!" tunnistas ka Ragn-Sellsi korraldatud vedude vastutav teenusejuht Anne Jõesaar, kelle sõnul trumpavad prügifirmad üksteist üle, manipuleerides hinnaga.
Praegu vaieldakse Jõesaare sõnul kohtutes selle üle, milline on põhjendamatult madal hind. Seda põhjuseks tuues olevat ka Resk vaidlustanud Ragn-Sellsi võidu Tartus.
Üks näiteid tingimustega manipuleerimiseks on nullhindade kirjutamine biolagunevate jäätmete äraveole.
"Omavalitsused on õnnelikud, et küll me oleme tugevad. Tegime nii hea konkursi, et pakutakse lausa nullhindu," rääkis Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg. "Tegelikult ma subsideerin selle kasti tühendamist teiste kastidega. Vaatan, milliseid kaste seal piirkonnas kõige rohkem on, ning panen neile kõige karmima hinna," sõnas ta.
Kui omavalitsus sellist asja konkursitingimustes lubab, siis on see tema hinnangul võimalik taktika, kuidas konkursi võitmiseks vajalik punktisumma koguda. Sellist asja nimetatakse projektipõhiseks pakkumiseks.
Tallinna linna kodulehelt hakkavad nullhinnad silma juba ka 2007. aasta keskelt, pakkujaks mitmel juhul Eestis suuruselt kolmas jäätmeveofirma Adelan Prügiveod.
"Me ei suuda vedada alla omahinna. Suured teevad kõik selleks, et väikesed välja süüa," nentis Radix Hoolduse omanik ja juht Kalle Promann. "Pärast seda, kui alles on jäänud kolm-neli suuremat firmat, pannakse alles hinnad, mis on õiged ning mitu korda suuremad," lisas Promann, kelle oktoobris lõppenud Kose vallas toimunud konkursi võidu vaidlustasid nii Cleanaway kui ka Tallinna Prügivedu.
Prügifirmade vahel käib tõsine hinnasõda ning see toob kaasa kohtuvaidlusi. Usun, et suured prügifirmad on saanud välisomanikelt üsnagi konkreetseid juhiseid, millist turuosa neil tuleb hoida. Vahendeid ei valita.
Jäätmeveo hinnad liiguvad Eestis paratamatult alla, mida võimaldavad 3-4 järgmise aasta jooksul valmivad jäätmepõletusjaamad. Eesti jäätmekäitluse tulevikuks pean prügi töötlemist, mille tulemusel sünnib segajäätmetest suure kütteväärtusega jäätmekütus, ning jäätmete põletamisel toasoe ja elekter.
Prügi ladestamine väheneb põletusvõimaluste arenedes, kukuvad ka ladestuskulud. See seab raskustesse vaid jäätmete veole ja ladestamisele keskendunud firmad.