Äriliidri kärpekirves raiub pensione ja kahureid

Äripäev palus ettevõtjatel ja majandusasjatundjatel anda valitsusele nõu, kui palju ja kelle või mille arvel võiks sel aastal negatiivse lisaeelarvega riigi kulusid vähendada.

Investeerimisfirma Eften Capitali juht Viljar Arakas arvab, et esmalt peaks minema sotsiaalministeeriumi 43miljardilise eelarve kallale.

"Külmutaksin igat liiki sotsiaaltoetuste kasvu, olgu selleks pensionid, vanemahüvitis või mõni muu "püha lehm"," sõnas Arakas.

Arakas võtaks matti kaitseministeeriumi 5,2miljardilisest eelarvest. "Kaitseministeeriumi kulud on praegu 5,227 miljardit krooni, mis on 2% SKTst. Kui vähendada kaitsekulutusi miljardi võrra, jõutakse ca 1,6%ni SKTst, see peaks olema mõistlik," usub Arakas.

Tema arvates peab kindlasti vähendama ametnike töötasusid. "Erasektor asus oma töötajate palku alandama juba eelmise aasta lõpus. Ametnike puhul oleks hea algus 10-20%," pakkus Arakas. Ta likvideeriks maavalitsused ja viiks läbi haldusreformi.

Arakase sõnul peaks kriitiliselt hindama ka õpetajate 8protsendilise palgakergitamise põhjendatust. "Samas tuleb õpetajate palka osaliselt vaadata kui investeeringut Eesti tulevikku. See oleks üks viimaseid valdkondi, kust kärpida, kuid kärpeid tegemata ei saa siingi," lisas ta.

Suurinvestor Jüri Käo hoiaks haridusvaldkonna investeeringutest kümne küünega kinni, kuid haldusreformi teeks jõuga ära. Ta rääkis, et riigikogu liikmed ja valitsus ei adu, mis ümberringi toimub, sest nad ei puutu reaalmajandusega kokku.

"Pensionitõus lükkugu edasi ja kaitsekulutusi peaks oluliselt piirama. Saame võib-olla NATO käest riielda ja vitsa, aga nende jaoks on tähtsam, et osaleme missioonidel, mitte see, et ostame vaestemajja uue uhke kahuri. Ja siis koguneme ümber selle läikiva kahuri nagu mingis Aafrika hõimus ja imetleme seda läikivat asja. Kui riigil on ikka raha otsas, siis ei ole mõtet kahurit osta," arutles Käo.

Ka Käo läheks sotsiaaltoetuste ja avaliku sektori palkade kallale. Viimaseid kärbiks ta 15 protsenti ning lisaks sellele koondaks ka töökohti.

Lisaks pensionitõusu peatamisele ja palkade alandamisele soovitas Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor Andres Arrak võtta põllumajanduse dotatsioonidest miljard ja keskkonnaministeeriumilt veel 0,2 miljardit.

"Omavalitsuste tulubaasi osas aitaks kõige paremini haldusreform. Lätlased tegid selle aasta lõpus ära. Kõik meie peaministri väited, et valdade liitmine ei aita tõsta efektiivsust, on põhjendamatud," on Arrak veendunud.

Ta rõhutas, et raskel ajal peavad püksirihma pingutama kõik ühiskonna sektorid. "Ei saa olla eelistatuid - riigikogulased, pensionärid. Eelarve tuleb jõuga suruda tasakaalu ja seda mitte laenamise, vaid kulude kärpimise ja reservide kasutamise abil," lausus Arrak. Tema väitel ei tohi avalik sektor kiire kasvu perioodil prassida koos erasektoriga, vaid peab majandust maha jahutama. Kui niimoodi oleks käitutud, siis oleksid meie reservid praegu mitu korda suuremad.

Swedbank Eesti juht Priit Perens hoiatas, et eelarvedefitsiidiga üle piiri minnes on praegu võimalik riik väga kiiresti pankrotti ajada. "Selleks piisab vaid suuremate kulude tegemisest väiksemate tuludega ja raha lõpeb lihtsalt otsa. Puudujääki ei ole võimalik laenuga finantseerida. Esiteks on praegu raha väljaspool IMFi abimissioone peaaegu võimatu laenata. Kui ka õnnestuks leida raha väljastpoolt IMFi, oleksid selle laenu tingimused praegusel laenuturul ka Eesti riigi jaoks kõike muud kui mõistlikud," rääkis Perens.

Kui asuda eelarveauku täitma reservidega, siis kauaks kogutud rahast ei jätku. "Aasta lõpuks või järgmise alguseks oleksime tagasi samas punktis. Riigieelarves haigutab suur auk ja võimalused seda täita on praegusest veelgi ahtamad," ütles pangajuht.

"Pensionitõus kokkulepitust väiksemas mahus või emapalga perioodi ajutinegi lühendamine, ametnike vähendamine, kütuseaktsiisi tõstmine... Ehkki see võib lühikest perspektiivi vaadates tunduda julm, annaksid need kärped riigile hingamisruumi puhuks, kui finantskriis ja sellest lähtuv krediidikriis kujunevad kestvamaks, kui praegu kartagi osatakse," lisas ta.

Sotsist rahandusminister Ivari Padar kinnitas, et üle vaadatakse kõik valdkonnad. "On veel vara öelda, millised need kokkuhoiukohad täpselt saavad olema," märkis Padar.

Äripäeva pakutud kaitsekulutuste vähendamise ettepanek oleks Eesti riigikaitse ja julgeoleku seisukohast kuritegelik, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Intervjuu Jaak Aaviksooga.

Valdkondade kaupa eklektiliselt kärbete üle arutleda ei ole mõtet. See on suur ja raske töö, mille edukus sõltub valitsuserakondade võimest ühiselt pingutada ja keerulistes otsustes kokku leppida. Rahandusministri kureerimisel peame pingutama nii, et veel veebruari jooksul, loodetavasti iseseisvuspühaks, oleme negatiivse lisaeelarve mahus ja sisus kokku leppinud.

Kaitsekulude vähendamine teie poolt viidatud mahus oleks Eesti riigikaitse ja julgeoleku seisukohast kuritegelik ja selliseid ettepanekuid ei ole ükski poliitiline jõud ka teinud.

Ühel või teisel moel on kõik viimastel aastatel valitsusvastutust kandnud erakonnad, st kõik parlamendierakonnad peale roheliste, kinnitanud oma üldist toetust NATOle antud põhimõttelisele lubadusele tõsta 2010. aastaks kaitsekulud tasemeni 2 protsenti SKPst.

Alla kaheksa miljardi pole mõtet negatiivset lisaeelarvet teha ja kui see lükkub veebruarist edasi, siis ei ole selle eesmärgi saavutamine enam reaalne.

Teoreetiliselt saaks majandus kohanduda kolmel viisil: inflatsiooni, vahetuskursi muutuse või varade/sissetulekute ümberhindamise abil.

Vaatamata sellele, mida on ka IMF Lätile analoogses olukorras öelnud - laske vahetuskurss kõikuma ja andke seeläbi majandusele võimalus kiirelt kohanduda -, ei ole see Eesti jaoks võimalus.

Kui kroon lasta 15% ulatuses keskkursi suhtes kõikuma, on see pigem uus probleem. Sellise sammu astumisel tahavad turud praegu oluliselt suuremat korrektsiooni kui -15% praegusest kursist. See tähendab, et kursi kõikuma laskmisel tuleb meile kursi hoidmiseks hakata tegema tugioste ja see hakkab nõudma täiendavaid reserve, mida meil aga ei ole. Ma ei räägi muudest probleemidest, mis sellega kaasnevad.

Kohandumine varade ja sissetulekute ümberhindamise abil on oluliselt pikaajalisem ja majanduse elavnemine ei tule enne 3-5 aastat. Aga see on siiski keskmise Eesti inimese suhtes ausam tee kui krooni kursi vabaks laskmine.