Alta mehed ähvardavad Maximat pankrotiga

Uut logistikakeskust Rae valda rajama hakanud Maxima on arendajale võlgu üle 60 miljoni krooni. Kui pankrotihoiatus ei aita, lubab arendaja minna ligi 50 miljardi kroonise aastakäibega jaemüügihiiu vastu ka kohtusse.

"See mure meil tõesti on, Maxima ei täida lepingujärgseid kohustusi," ütles Alta Capitali partner ja juhatuse liige Andres Rätsepp.

Rae valda, Tallinna ringteest paari kilomeetri kaugusele Rebase tööstusparki logistikakeskust rajama hakanud Maxima on arendajale võlgu üle 60 miljoni krooni. Riskikapitalisti sõnul sõlmis Rebasepõllu Arendus kaubandusketi kinnistu müügiks mullu kevadel võlaõigusliku müügilepingu.

"Tänaseks oleks pidanud kogu kinnistu ostuhind olema tasutud, siis oleks ka omand Maximale üle lainud. Kuna ostuhind ei ole täielikult tasutud, pole ka omand veel üle läinud," selgitas ta.

Probleemid tagasimaksetega algasid Balti riikide ühel suurimal poeketil Rätsepa sõnul möödunud aasta lõpust.

"Kui eelmisel aastal Maxima veel tasus kinnistu eest lepingujärgse summa, siis nüüdseks on võlg nii kinnistu kui ka kommunikatsioonide ehituse eest kokku üle 60 miljoni krooni," ütles Rätsep. Ta lisas, et paari viimase kuu jooksul pole Maxima tasunud sentigi. Võla tõttu on arendaja sõnul katkestatud ka projekteerimistööd.

"Oleme hämmeldunud, et suur rahvusvaheline ettevõte käitub sedavõrd arrogantselt. Tegeleme selle probleemiga iga päev, räägime firma juhtidega, kuid selgeid seisukohti Leedu poolelt pole me kuulnud. Põhjendus, et majandusseis on raske, pole argument. Kõigil on raske," rääkis Rätsepp, kellel endal koos partner Indrek Rahumaaga ei õnnestunud osta möödunud aastal toiduainetetöösturilt Oliver Kruudalt magusatootja Kalev ja piimatöötleja Tere.

Rätsepp nendib, et kuna läbirääkimised pole andnud tuleviku suhtes positiivset ega lootustandvat meelsust, oli ka arendaja sunnitud ette võtma radikaalseid samme. "Oleme esitanud firmale pankrotihoiatuse. Kui see ei aita, tuleb minna kohtusse," lisas ta.

Jaekaubandusketi avalike suhete juht Erkki Erilaid ütles, et arendaja jutt ei vasta tõele.

"Võlga ei ole. Rebasepõllu Arendus peab rajama vastavalt Maxima Eestiga sõlmitud lepingule logistikakeskuse ehitamiseks vajaliku infrastruktuuri. Tehingu lõpule viimiseks on vaja jõuda kindlalt selgusele, et arendusfirma suudab garanteerida logistikakeskuse kommunikatsioonide rajamise. Kahjuks on vahepeal selgunud, et võib tulla probleeme, mistõttu me ei saa õigeaegselt taotleda ehitusluba ega ehitust alustada," selgitas Erilaid.

"Pankrotihoiatusest ei saa me tegelikult rääkida, sest Maxima poolt juba tasutud summad ületavad tehingust taganemisega kaasnevad trahvid," ütles Erilaid. Erilaid lisas, et Maxima on kindlalt nõus tehinguga lõpuni minema, kuid vajab müüjapoolset kindlust maa kasutamise osas.

Eelmise aastal kõigest pool aastat Eesti Maximat juhtinud Margus Pärn kinnitas, et tema lahkumine pole seotud firma logistikakeskuse rajamisega, vaid talle tehti tööpakkumine teisest firmast.

Pärn ütles, et logistikakeskust puudutavad tehingud olid tehtud juba enne tema ametisse asumist ning läbirääkimisi pidasid firma peakontor Leedust ja arendaja.

"Seal olid üsna keerulised juriidilised skeemid ja ma tõesti ei süvenenud sellesse," lausus Pärn.