Veiseliha - peen roog ja väärt kõhutäide

Enn Tobreluts 28. jaanuar 2009, 00:00

Tüüpilise eestlase toidumenüü oluline osa on alati olnud sealiha, kuid mujal maailmas on väga levinud ka veiseliha tarbimine. Näiteks Taanis süüakse 28 kg veiseliha ühe elaniku kohta aastas, Rootsis 25 kg, Prantsusmaal 24 kg. Eestis aga konjunktuuriinstituudi andmeil vaid 11 kg.

Veiseliha välimus on punasem kui sea- ja vasikalihal. Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas.

Veiseliha on hea hautada, nii hoiab niiskus ka väherasvase liha mahlakana. Samal eesmärgil võib seda ka pikkida või mähkida pekisema sealihaga, nt peekoni lõikudega. Veiselihast saab valmistada maitsvaid puljongeid (eriti veisekoodist ja -sabast).

Veiseliha talub hästi laagerdamist. Nii saab liha pehmem ja lüheneb küpsemisaeg, sest laagerdamisel lagunevad liha sidekoed.

Rahvakeeles nimetatakse veiseliha vahel ka loomalihaks, kuid ainuõige nimetus on siiski veiseliha!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:53
Otsi:

Ava täpsem otsing