Padar ei välista kärbetes midagi

"Konkreetsetest kärperidadest saan rääkida siis, kui valitsus on neid teemasid arutanud. Olen öelnud ka varem, et kõik valdkonnad vaadatakse üle ning praegu ei ole välistatud ükski teema," ütles Padar. "Kõikide kärbetega kaasnevate olulistele otsustele peab eelnema igakülgne mõjude analüüs," lisas ta.

Rahandusministeeriumist kinnitati, et nemad ei ole teinud ühtegi eelarve kärpimise ettepanekut.

Kui riik loobub pensioni teise samba sissemaksetest, on lepingu sõlmijail suur šanss võita riiki kohtus, usub Eesti Panga nõukogu eksesimees Mart Sõrg.

"Teise pensionisamba sissemaksetest loobumine on kulude kokkuhoid küll, kuid samas riivab see teise sambaga liitujate põhjendatud ootust," põhjendas Sõrg. "Sest kui inimene teise sambaga liitus, siis oli lepingus kirjas, et riik maksab juurde," lisas ta.

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Eiki Nestori sõnul pole riigi panust võimalik kaotada. "Eelkõige seetõttu, et inimesed liitusid teise sambaga vabatahtlikult ja kindlatel tingimustel. Neid tingimusi olematuks teha pole võimalik," rääkis ta.

"Valitsussektori tasakaalu me aga siis ei mõjuta. Pensionireform on niivõrd pikaajaline suurus, et mõneaastased majandussurutised või ka muud tähtsad muudatused (näiteks rahareform), on selle kõrval köömes," märkis ta.

Kui riik lõpetab või peatab sissemaksed teise pensionisambasse, tähendab see LHV varahalduse juhi Mihkel Oja sõnul pensionifondide haldajatele olulist rahalist kadu.

Oja sõnul kaotaks LHV teatud protsendi raha ja teatud protsent kulusid tuleks juurde, püsikulud jääksid ikka alles.

Sisuliselt sunnitakse Oja sõnul inimesi investeerima 2% oma sissetulekust, mida nad enne pensioniiga kasutada ei saa. Selle heastamiseks on riik lubanud investeerida juurde 4%, et kasvatada summat kolm korda, ja kui tulumaksu arvesse võtta, siis peaaegu neli korda. "Kui riik võtab prääniku ära, siis see on olulisest lubadusest taganemine," rääkis ta. Oja ütles, et ei toeta nii teise pensionisambaga liitununa kui ka teenusepakkujana riigipoolsete maksete lõppemist.

Avalik sektor peab samamoodi püksirihma pingutama nagu erasektor. Ma ei oska öelda, kas teise pensionisamba sissemaksetest loobumine on suur kokkuhoid. Kas see kärbe on või ei ole otstarbekas, otsustavad ikkagi meie rahvaasemikud. Neilt ootaks aga rohkem oskust vaadata rahamaailma, mitte niivõrd häältemaailma. Teooria ütleb küll, et kehval ajal pane alus tulevikule, aga kui sul raha üldse ei ole, siis tuleb kulusid koomale tõmmata.

Mulle tundub, et üksikutest kärbetest ei piisa. Vaja oleks tervet kompleksi kärpeid, aga sellest ei räägita.

Riigieelarve kärbetest rääkides puudub terviklikkus. Täna ütleme, et kaotame ära teise samba riigipoolsed sissemaksed, ja homme, et ärme osta kahureid. Kuna tänavu ootavad ees kahed valimised, püüavad erakonnad oma valijaskonnale meeldida ning lubatakse populistlikult hoopis pensionitõusu.