Veskimägi: peaasi, et investeeringud jäävad

"Kuskil tuli ju pidurit panna. Riigieelarve tuleb kokku tõmmata ja numbrid viia võimalustega kooskõlla. Üle enese võimete ei saa elada," sõnas ta.

Samas tunnistas Veskimägi, et loomulikult mõjutab riigipoolne üheprotsendiline kulutuste kärpimine otseselt ettevõtjaid ja tekitab nende eelarvesse augu, ent riigi kulutuste kärpimise eest on ettevõtjad pikemat aega võidelnud.

"Sõdisime vastu, kui avalik sektor tõstis palka. Kui nüüd juba poolteise aasta eest võeti vastu 26protsendilise kasvuga eelarve, ütlesime, et tuleb kokku tõmmata. Ma usun küll, et seda otsust kritiseerida ei saa," nentis Veskimägi ja lisas, et riigi roll on praeguses olukorras õigesti investeerida.

"Toetame seda, et investeeringute pealt ei hoitaks kokku, sest see annab tööd ja sealt hakkavad laekuma ka maksud," rääkis ta.

Eesti suurim bürootarvete müüja, Büroomaailma kaubamärgi kaudu tegutseva ASi Infotark tegevdirektor Jüri Ross tunnistas, et kontoritarvete riigihangetel katsuvad nad sajaprotsendiliselt osaleda. Koostöö riigiga anab ettevõtte käibest 12 protsenti.

"Maailmamajanduse seis on praegu selline, nagu ta on, ja siin oleme kõik koos. Tuleb mõelda solidaarselt," oli Ross seisukohal, et kusagilt on tarvis kärpeid teha.

Reedel pärast peaminister Andrus Ansipiga konsulteerimist allkirjastas rahandusminister Ivari Padar käskkirja, millega seatakse riigiasutustele ajutised piirangud riigieelarvest väljamaksete tegemiseks ja uute kohustuste võtmiseks.

"Selge on see, et muutunud majandusoludes tuleb kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni hoolikamalt ja täpsemalt jälgida riigi kulutusi ning planeerida vahendeid nii, et kõik olulised tegevused saaksid ellu viidud," selgitas Padar.

Käskkirja järel kutsus ministeerium kiirkorras kokku infotunni, et kõik seda üheselt ka mõistaksid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarveosakonna juhataja Andres Uusma sõnul jäi reedesest infotunnist kõlama, et käskkirja kui õigusakti tuleb lugeda tervikuna, mitte lähtuda niivõrd resoluutselt käskkirja punktidest.

Uusma sõnul öeldi kokkutulnutele, et "ruuliks terve ja kaine mõistus mitte kuulutada välja hankeid ja sõlmida selliseid lepinguid, mida saab võimalusel edasi lükata, kuni selgub eelarvekärbete tegelik vajadus ja kärpekohad".

"Seega, tavapärane elu peab edasi minema, et igapäevatöö ei saaks häiritud. Peame täitma oma seadusest tulenevaid kohustusi. Kõige suurem risk on, et käskkiri ei hakkaks mõjutama Euroopa struktuurifondide raha kasutamist," muretses ta.

Ehitusettevõtjad on oma ainsa suurtellija tegevuse pärast mures, sest riigihanked on juba praegu väga tuliseks läinud.

NCC Ehitus juhatuse esimees Toomas Aak ütles, et praeguse ehitusturu pea ainuke tellija on riik. Tema sõnul on enamikul ehitustegevust puudutavatel riigihangetel ka euroliidu raha taga ja riigipoolne otsus riigihanked külmutada vähendaks otseselt riigi tulusid.

"Iga Euroopa Liidult saadud euro toob meile maksulaekumiste kaudu tagasi rohkem, kui riik sinna omafinantseeringuna sisse paneb," märkis ta.

Teede REV-2 juht Andri Tõnstein ütles, et riigihangete piiramine toob kaasa veelgi rohkem ebakindlust, sest senini on kinnitamata ka teehoiukava aastateks 2009-2012, märkis ta.

"Pakkumised on muutunud sedavõrd agressiivseks, et iga objekti pakutakse, nagu see jääks viimaseks, mida riik tellib," osutas Tõnstein.

Tema sõnul oleks rumalus jätta euroraha kasutamata, kuna on selge et infrastruktuuri investeeritud raha liigub kiiresti majandusse tagasi. Lisaks on ehitus ning materjalid muutunud tellija jaoks oluliselt odavamaks, mistõttu oleks just õige aeg midagi ühiskondlikku rajada, märkis ta.

Pärlin ASi tegevjuhi Enno Pikkpõllu sõnul on tegemist surnud ringiga: "Mida vähemaks raha jääb, seda vähem tuleb riigile tagasi, vaja jälle uut lisaeelarvet jne."