Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas vältida võlaringi?

Ralf-Martin Soe 03. veebruar 2009, 00:00

Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri sõnul on kõige suurem risk ettevõtjatele kahaneva tuluga kohandamata ärimudel. "Kui ollakse ikkagi valmis 30protsendiliseks käibe vähenemiseks, jäävad need kõige hullemad asjad juhtumata. Peab vaatama, et kulud (nii motivatsioonisüsteem kui ka hinnapoliitika) oleksid vastavuses langeva tuluga," nentis Jäger.

Samuti tähendab see riskide hajutamist. Kui ettevõte sõltub liiga palju paarist suurest kliendist, võib negatiivne muutus liiga kiiresti tulla. "Eestis on selliseid ülisuure riskiga firmasid paraku väga palju," tõdes Jäger.

Kui pole kindlat mehhanismi, kuidas võlgu hinnata, on tõenäoline ülereageerimine või suisa vale otsuse tegemine.

Krediidiinfo soovitab maksuvõlale reageerida alles siis, kui see kestab vähemalt kolm kuud, kasvab ja on proportsionaalselt suur võrreldes ettevõtte käibega. Lühiajaline väike maksuvõlg võib tekkida ka tehnilistel põhjustel või sesoonsuse tõttu - näiteks siis, kui raamatupidaja puhkusel või haige.

Klassikaline näide on ka Krediidiinfol endal võtta. 2008. aasta lõpus tekkis neil 10 000kroonine maksuvõlg. "Sellise info puhul krediidiotsust muuta ei tasu, pealegi tekkis võlg tasaarveldusest," lisas Jäger.

Küll aga tuleb hoiduda liigsest usaldusest vanade klientide vastu. "Pauk tuleb sealt, kust sa seda kõige vähem ootad. Statistika näitab, et suur kahju tulebki pigem vanast kliendist, kuna uusi firmasid ei usaldata nii palju," rääkis Jäger.

Krediidiinfo analüüsi põhjal on 4-7 aastat tegutsenud ettevõtted, kes pole siiani edukaks saanud, teistest oluliselt riskantsemad, kuna neil on minnalaskmismeeleolu suurem.

Uued ettevõtted on üldiselt entusiastlikumad ja neil on n-ö uus raha sees.

Tavaliselt kolme esimese aasta jooksul väga suuri probleeme ei teki. Vanematel firmadel (üle kaheksa aasta) on risk jällegi väiksem.

Intrum Justitia juht Ivar Tammemäe tõi välja, et väga pikka aega ei meeldinud Eesti ettevõtetele krediidi andmiseks kirjalikke lepinguid sõlmida.

"Me oleme väga paljudest firmadest ilma lepingut sõlmimata krediiti saanud. On vaadatud, et tegemist on soliidse firmaga - muidugi anname krediiti," ütles Tammemäe.

Ta lisas, et minimaalne on mingisugusegi lepingu olemasolu, kus krediidilimiidid ja tähtajad on paika pandud. Ka suuline kokkulepe kehtib, aga kui kirjalikku lepingut ei ole, võib tekkida erinev arusaam, mida kokku lepiti.

Võlgnevuse tekkimisel tuleb kliendile inkassofirma Intrum Justitia näitel rahalisi tagajärgi näidata. Tammemäe sõnul hakatakse arve maksetähtaja möödumisel tüüpiliselt võlglasele helistama ja öeldakse: "Ole hea, maksa ära!" See aga ei tööta.

Võlgnikule mõjub kõige paremini see, kui sa näitad talle must-valgelt, et viivitamisega kaasneb talle täiendav rahaline kulutus. "Praegu peaks ju loll olema, kui ei võta äripartnerilt tasuta raha," lisas Tammemäe.

Samuti näitab Intum Justitia kogemus, et õigel ajal tuleb võlgnikule varba peale astuda.

"Kui sa seda ei tee, siis ei tasu loota, et keegi võtab kätte ja maksab ära. Kuna varasematel aastatel likviidsuspuudust polnud, siis kehtis mõtteviis: "mis me neid torgime, küll nad ära maksavad." Seda raha ei loetud, mis üle tähtaja läks. Praegu on see oluliselt muutunud," ütles Tammemäe.

Sulev Luiga, Eesti Ehituse CFO (finantsjuht)
Praegune ettevõtete makseraskuste kasv ei ole Eesti Ehituse kontserni ettevõtteid olulisel määral mõjutanud.

Praegune nõuete kvaliteet lähtub märkimisväärselt nõuetest riigiasutuste ja omavalitsuste vastu, kelle maksetähtajad võivad küll olla pikemad, kuid seda on senini kompenseerinud oluliselt väiksem nõudesummade mittelaekumise risk.

Eesmärgiks lähitulevikus on likviidsuse hoidmine ning "rasvakihi ja sahvri" loomine-hoidmine.

Praegu ei tee meid nõuete laekumise kindluse seisukohast murelikuks kinnisvaraarenduse- ja vähemal määral ka ehitusettevõtetele antavate laenude vähenemine ning tingimuste karmistamine pankade poolt, vaid tarneahelasse siseneva raha hulga võimalik muutus lähitulevikus: oodatust negatiivsemad muutused nõudluses ning maksevõimes ja võimalik eurorahade potentsiaali ulatuslik kasutamata jätmine riigi (kui suurtellija) poolt.

Jaan Lepp, DSV Transpordi juht
Eesti firmade maksekäitumine on halvenenud. Meil on kuu kliendilehel umbes 2000 ettevõtet, kuid väga jõulisi paanikamärke ei ole, et oleksime väga paljude pankrottide kaudu palju raha kaotanud.

Riskid järjest suurenevad ja see on igaühe asi, kuidas ta neid maandab. Me ei arva, et asi juba "Panic Management'i" läinud. Oleme tähelepanelikumad: ei lase üle krediidilimiidi ja püüame kiiremini reageerida.

Joakim Helenius, Trigon Capitali juht Gaselli kongressil
Praegu ei ole loomulikku finantseerimise vahendit ettevõttele, kel lühiajalised finantseerimisprobleemid.

Kui ei ole sularahavooge, siis parim lahendus on teise ettevõttega ühineda, pakkudes turuosa, teadmisi, ja saades vastu finantsilist tuge. Selleks, et ellu jääda, tuleb leppida iseseisvusest loobumisega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:56
Otsi:

Ava täpsem otsing