Maxima soovib kukkuval turul kiiret kasvu jätkata

Katre Pilvinski 17. veebruar 2009, 00:00

Maxima Eesti juhatuse esimehe Renatas Vaitkeviciuse sõnul läheb kaupluseketil hoolimata üldisest tarbimise vähenemisest Eestis hästi. "Maxima klientide arv suurenes mullu kiiresti, avasime ka kaheksa uut kauplust."

Maxima Eesti käive kasvas eelmisel aastal 43 protsenti 4,3 miljardi kroonini. Kasuminumbreid aga ettevõtte avalikult afišeerida ei soovinud.

Alanud aastaks prognoosib Maxima Eesti jaekaubandusturule 10-15 protsendi suurust langust, kuid on kindel, et neil õnnestub ujuda vastuvoolu ning kasvatada oma mahte 20 protsenti.

Ettevaatlikumad ollakse uute kaupluste avamise suhtes. "Finantseerimistingimused ei soosi praegu kiiret laienemist," lisas Vaitkevicius.

Maxima Eesti pressiesindaja väitel on hinnad läinud alla ning igapäevane toidukorv muutunud odavamaks, mistõttu ka jaekaubanduse käive sel aastal väheneb.

"Seal, kus on tugev konkurents - võimalik, et mõni väiksem pood suleb uksed. Tööstuskaupade osas paistab juba praegu päris hästi välja, et rendipindu pannakse kinni ning lõpumüüke korraldatakse väga palju," sõnas pressiesindaja. Tema hinnangul kasumitest jaekaubandusfirmad alanud aastal rääkida ei saa.

Eile samuti möödunud aasta majandustulemused avalikustanud Prisma Eesti tegevjuhi Janne Lihavaineni sõnul on Eestis turu mahtu arvestades jaekette liiga palju ning tõenäoliselt kiirendab praegune keeruline olukord liitmisi ning ülesostmisi.

2009. aastal peamiseks märksõnaks on turu korrastumine. Eesti jaekaubandusest üle 90 protsendi moodustavad suured ketid. Hüpermarketite osa on kasvanud viimase aastaga 19 protsendilt 20 protsendini, kuid samas on hüpermarketite osa endiselt väiksem kui Euroopas keskmiselt, rääkis Lihavainen.

"Arvestades, et erinevatest poetüüpidest on hüpermarketid kõige efektiivsemad, soosib praegune situatsioon hüpermarketite osakaalu kasvu," prognoosis ta.

Eelmise aastaga võrreldes kahaneb mõningal määral Eesti jaeturul toidu müük, kuna tarbijad eelistavad madalama hinnaga tooteid. "Märgatavalt väheneb sel aastal Eesti turul aga tarbekauba läbimüük. Tarbekauba osas võidavad just hüpermarketid, mis pakuvad nii rõivastele kui ka kodukaubale soodsamat hinda kui kaubamajad."

Prisma käive oli eelmisel aastal üle 2 miljardi krooni, kasvades 2007. aastaga võrreldes 10%. 2008. aasta kasum oli 65,3 miljonit krooni, jäädes 2007. aasta kasumile alla paarikümne miljoniga. Prisma omab 8% Eesti jaeturust.

2010. aastal avab Prisma kaupluse Narvas. Lisaks tullakse Eestis turule supermarketite ketiga. Lihavaineni hinnangul on praegune majanduskeskkond väga soodne aeg laienemiseks.

Jaekaubandusturu ümberjagamist prognoosib ka OG Elektra juht ja omanik Oleg Gross. "Kellel on likviidsusprobleemid, neil läheb väga raskeks. Kui likviidsusprobleemid on suured, tulevad sundmüügid ja tulevad turu ümberjagamised," märkis ta.

"Ma ei usu, et keegi praegu uutest tegijatest Eesti turule siseneb, kuid ülesostmisi võib tulla. Me teadsime poolteist aastat ette, et tuleb majanduslangus. Oleme ette valmistunud, mitte nagu Eesti valitsus. Ma ei usu, et meie vastu võib kellelgi huvi olla, selleks pole ka vajadust. Likviidsusega meil praegu probleeme pole," sõnas ta.

Grossi sõnul sellel aastal jaemüüjate kasv ei jätku. "Kindlasti langeb toiduainete turg vähem kui tööstuskaupade turg, kuid siin pole mingit loogikat, et ta tõuseks. Juba hinnad kukuvad, rahalises mahus peaks kindlasti käibe langus tekkima," selgitas ta.

Sarnaselt Maximaga prognoosib ka Gross Eesti jaekaubandusturule sel aastal kuni 15 protsendi suurust langust.

Jaemüük püsis möödunud aastal positiivne tänu toidukaupadele, mille käive oli 11,1 protsenti suurem kui aasta varem. Samasuure kasvu tegid ka farmaatsiakaupade müüjad.

Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja hoidus 11protsendilist kasvu nimetamast suureks, sest inflatsiooni arvestades oli tõus vaid paariprotsendiline. Ka see tuli Mägioja sõnul peamiselt aasta esimesest poolest, kui käis veel hoogne tarbimine.

Aasta teises pooles hakati rohkem mõtlema, mida ja mille peale kulutada. "Tõenäoliselt näeme sel aastal sarnase trendi jätku, kasvamas on spetsiaalselt Rimile toodetud ning kampaaniatoodete müük. Oleme reageerinud nii, et korraldame tihedamini kampaaniaid ja eriti soodsaid müüke," ütles Mägioja. Küsimusele, kas mõnest tootegrupist on ka loobutud, vastas Mägioja: "Seda ei ole, lõhemari on jätkuvalt müügil. Ühest küljest on küll suur osa inimestest hinnatundlikumad, aga kindlasti on jäänud alles arvestatav osa, keda huvitavad kallimad ja eksklusiivsemad tooted."

Ka farmaatsiakaupade kasv suurenes toidukaupade jaemüügiga sarnaselt 11 protsenti. Terve Pere Apteegi juhi Kadri Tammepuu sõnul kuuluvad ravimid nagu toidukaubadki esmatarbekaupade hulka. "Seepärast loobutakse enne uuest mantlist või kontserdipiletitest, kui jäetakse võtmata tõsist haigust leevendavad ravimid," ütles ta. Aasta teises pooles hakkas apteegikaupade müük Tammepuu sõnul küll langema, kuid seoses käibemaksutõusuga osteti siiski ravimeid 2009. aastaks ette.

Tamro Eesti müügi-ja turundusdirektor Ester Eomois selleks aastaks ravimiturule kasvu ei prognoosinud, eelkõige langeb tema sõnul toidulisandite ja teiste nn elustiilitoodete müük.

Postimüügi mullune neljandiku võrra suurem kasv tuli Anttila juhi Tauno Tuula sõnul toidukaubandusega sarnaselt aasta esimesest poolest. Postimüügi populaarsuse taga on Tuula arvates nn netistumine, kus kaubakataloog kuulub netist ostmise juurde, mitte vastupidi.

Milliseks kujunevad Anttila 2009. aasta majandusnäitajad, Tuula ennustama ei soostunud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:57
Otsi:

Ava täpsem otsing