Kas teemaksu kehtestamine Eestis on otstarbekas?

Tanel Raig 25. veebruar 2009, 00:00

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 99/62/EÜ järgi on liikmesriikidel kohustus rakendada raskeveoki omandimaksu oma liikmesriigis registreeritud sõidukitele ning võimalus rakendada teetolle ja/või kasutajatasusid. Vastavalt sellele on Eestis kehtestatud raskeveokitele omandimaksu miinimummäärad, mida rakendatakse kõikidele Eestis registreeritud raskeveokitele täis- või registrimassiga alates 12 tonni ja rohkem.

Kuna teid lõhuvad ja keskkonda saastavad kõige rohkem veoautod, siis lubab direktiiv maksustada ka teekasutuse, et lisaks Eesti vedajatele maksaks teede kasutamisest tingitud kulud kinni ka välisvedajad. Teekasutustasu võib koguda kas ainult põhimaanteedelt või kogu teedevõrgustikult. Eestis on mõislik rakendada tasu kogu teedevõrgule, sest ainult põhimagistraalide kontrollimine nõuaks ebamõislikke kulutusi järelevalvele.

Selleks, et otsustada eurovinjeti rakendamise otstarbekuse üle, on vaja eelkõige vastust kahele küsimusele: a) milline on välisvedajate arv teedel; ja b) kui suur oleks Eesti vedajatele langev maksukoormus.

Päevas sõidab Eesti teedel ligikaudu 400 välisveokit. See on kooskõlas ka lätlaste hinnanguga, et nende teedel liigub päevas 550 välisveokit. Maksimaalne võimalik maksutulu oleks nendelt umbes 25 miljonit krooni aastas.

Eesti vedajatele langevat maksukoormust on keerulisem arvutada, aga lähtudes registris olevatest sõidukite arvust, tuleb see suurusjärgus 250 miljonit krooni. Samuti on kohustuslik säilitada veokitele omandimaks (raskeveokimaks), hoolimata teekasutustasu kehtestamisest. Seega laekuks kohalikelt vedajatel kümme korda rohkem maksutulu kui välisvedajatelt.

Kokkuvõttes on vinjeti rakendamine mõistlik ainult juhul, kui me soovime suurendada riigieelarve tulusid Eesti ettevõtjate arvel. Meie hinnangul on aga antud maksukoormus Eesti ettevõtjate jaoks liiga suur ning võiks tähendada tõsiseid raskusi paljudele vedajatele.

Ettevõtte AGES pakutava teenusega oleme tuttavad. Kuid väide, et teenuse osutaja võtab tasuna umbes 10-15 protsenti käibest, kehtib ainult suure käibega riikide puhul. Eesti puhul oleks see protsent märgatavalt suurem. Ka ettevõtte esindajad on tunnistanud, et Eestis ei pruugi nende süsteemi kasutamine mõistlik olla.

Mis puudutab aga transpordi (sh raskeveokite) keskkonna- ja teisi välismõjusid, siis selles suhtes on ministeeriumil väljatöötamisel Eesti transpordi välismõjude kulumudel. Selle valmimisel on võimalik transpordipoliitiliste otsuste vastuvõtmisel arvestada ka transpordi väliskuludega.

Meie hinnangul ei vaja Eesti transpordisektor sellise maksu kehtestamist. Eestit läbivate raskeveokite arv on liiga väike, et selline süsteem meie oludes ennast ära tasuks. Isegi Leedu puhul, mille territooriumi läbib kordades rohkem raskeveokeid, on kuuldavasti süsteemi tasuvus küsitav.

Teede maksustamine iseenesest Eesti veoturule erilist mõju ei avaldaks. Küll aga võib selle maksu tõttu väheneda Eesti sadamate kaudu veetavate transiitkaupade kogus. Kaotaksime teemaksu kehtestamisega olulise konkurentsieelise naaberriikide ees.

Eesti veokitele sellest midagi paremaks ei muutuks, kuna oma riigi sõidukid peaksid niikuinii maksma aastamaksu, mida makstakse raskeveokimaksu nimetuse all ka praegu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:54
Otsi:

Ava täpsem otsing