Pankrottide arv võib mitu korda suureneda

"Mõne ettevõtte pankrot toob kaasa ka tema partnerite pankroti ja see vallandab ahelreaktsiooni," põhjendas Hermet ja tõi näiteks, et kinnisvaraarendaja pankrot võib kaasa tuua tarnijate-ehitajate pankroti jne.

"Kui ettevõtja on käitunud seaduslikult, siis pankrotti karta ei tuleks - see peatab jooksvad võlad ja annab samuti aega, et otsustada võimaliku tervendamise või kompromissi kasuks pankrotimenetluse raames," rahustas Hermet.

Praegu ei võida tema sõnul kriisist keegi, aga kevadsuvel on kindlasti võidumehed need, kellel on vaba raha, et soodsalt raskustes ettevõtteid või vara osta.

Majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember ütles, et kuna majanduskriis on kestnud lühikest aega, suudavad paljud ettevõtted headel aegadel soetatud varudega mõnda aega toime tulla. "Sisetarbimine ja eksport hakkasid kiiremini kahanema siiski eelmise aasta lõpus ning natuke läheb aega, enne kui see tugevamalt ettevõtete tulemustes tunda annab," selgitas Lember.

Pankrotistunud vineeritehase Baltic Panel Groupi omaniku Pjotr Sedini sõnul on loogiline, et kriisiolukorras pankrottide arv kasvab. "Kuid kui palju, seda on raske kommenteerida," ütles ta.

Sedini arvates pole pankroti korral ka saneerimismetoodikast päästerõngast, tema sõnul päästab pankrotiäärel ettevõtte vaid täiendav rahasüst. Kriisiolukorras jäävad võidumeheks need, kellel on vaba raha investeerimiseks. "Nemad saavad odavalt investeerida ja firmasid üles osta. Need, kel raha on külmutatud projektide all kinni, kaotavad," märkis Sedin.

Advokaadibüroo Sorainen partneri Karin Madissoni arvates kasvab pankrottide arv üle kahe korra, pigem peab ta tõenäoliseks nende arvu kolmekordistumist.

Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink ennustas, et ehitussektoris hakkab pankrottide arv kasvama aasta teises pooles, eriti aga järgmisel aastal.

Ettevõtja nentis, et seisud ehituses on rasked, mis ei tähenda, et ei saaks minna veel kehvemaks. "Eks lähemad 4-5 kuud näitavad, kas riigiisadel jätkub oskust ja julgust teha otsuseid, mis aitaksid kasutada sobivat hetke teha riigile nii vajalikke investeerimisotsuseid, säilitada töökohti kui ka täita õhemaks jäävat riigikassat kaasneva maksuraha abil," lausus Vink.

Äri- ja juhtimisnõustamisega tegeleva Haktoline Konsult juhatuse liikme Hillar Taltsi hinnangul kasvab pankrottide arv vähemalt kahekordseks. "Rolli mängib ka see, et eelmise aasta lõpus hakkas kehtima saneerimisseadus, kindlasti paljud ettevõtted kasutavad seda," lisas Talts.

Sarnane on olukord transpordisektoris ja sammsammult hakkavad kõikidest sektoritest tulema, selgitas nõustamisfirma juhatuse liige olukorda sektoriti. Taltsi sõnul tuleks proovida ettevõtteid elus hoida, kas siis saneerimisega või võlausaldajatega kokku leppides. "Ükskord me võime muidu jõuda situatsiooni, et ongi riik pankrotis," lisas Talts.

Tihti iseloomustab Eestis pankrotte see, et pankrotiseisu ilmnemisel teevad juhatuse liikmed ja omanikud mis vähegi võimalik, et päästa enda või sõprade vara.

Kui ühingul ei ole enam sentigi raha pangakontol, siis on ka pankrotihalduril sisuliselt võimatu minna kahjulikke tehinguid tühistama või juhatuse vastu nõudeid esitama, kuna see vajab rahalisi vahendeid.

2008. aasta statistika kohaselt umbes 240 ettevõtja suhtes pankrotiotsust ei tehtud, vaid tehti kohe raugemise otsus ning algatatud umbes 250 pankrotist lõppes lõpuks umbes 90 ikkagi raugemisega.

Seega ei jätkunud üle pooltest juhtudest raha isegi korraliku pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Autor: Kaisa Tahlfeld