Ahto Vili: Farmi saab pidada tänu toetustele

Iga kord, kui ajalehtedes ilmuvad kokkuvõtted, milline agrofirma kui mitukümmend miljonit krooni toetust on saanud, kerkib muude kommentaaride seas esile ka arvajaid, justkui oleksid põllumehed eurorahaga üle kullatud, selle tõttu laisaks muutunud ega oska teha muud, kui vaid aeg-ajalt Toompeale oma raske olukorra kohta märgukirju saata.

Äripäev valis välja Torma POÜ kui juba aastate vältel innovaatilise agrofirmana silma paistnud põllumajandustootja ning käis vaatamas, kuidas siis toetuseks saadud raha kasutatakse.

Piima ja teravilja kokkuostuhindade langus läinud aasta lõpus peatas paljude põllumajandustoojate investeeringud. Nii ka Tormas - kui taotletud toetusraha õnnestubki kätte saada, siis kulub see peaasjalikult piima kokkuostuhinna langusest tingitud puudujäägi silumiseks, loomasööda, väetise ja kütuse soetamiseks. Vaid noorloomadele tuleb lähema kahe aasta jooksul uus laut püsti lüüa, sest seda nõuab sihtotstarbelise toetusega kaasas käiv euroliidu klausel.

2006. aastal Maaelu Edendamise Sihtasutuse parima piimakarjakasvataja tiitli pälvinud Ahto Vili ütleb, et linnarahvas teeb põllumehele ülekohut, kui arvab, et toetusi sisse kasseerides võib too muretult elust läbi liuelda.

"Indikaator, mis näitab, et põllupidaja on õitsvale järjele tõusnud, on see, kui talunikud hakkavad kusagile soojale maale villasid ostma," märgib Vili. "Siis on tal jõukust ilmselt ülepea. Praegu on aga nii, et kui põllumees soovib midagi teenida, siis peab selle nimel pidevalt ka raha kulutama. Kui poleks toetusi, ei oleks üldse võimalik investeeringuid teha."

Ahto Vili jutul on tõsi taga, sest vaatamata toetustele lasub ettevõttel üüratu laenukoorem. Kohustused võlausaldajate ees küünivad 40 miljoni kroonini, mullu maksti ainuüksi laenuintresse 2,4 miljonit krooni.

Efektiivsuse tõus on aga olnud tohutu. Kui vene ajal oli Torma mail põllundusvaldkonnas ametis 360 inimest, siis praegu toodetakse 40 töötajaga kordades rohkem piima ja taimekasvatussaadusi.

Piimakarja pidamisele ja teraviljakasvatusele keskendunud Torma POÜ on viimastel aastatel silma paistnud uudsete lahenduste kasutuselevõtuga. Nii valmis just selles ettevõttes 2002. aastal esimene vabapidamisega külmlaut koos siinmail ennenägematu automaatse lüpsikojaga.

Nii laenu- kui abiraha eest on renoveeritud poegimislaut ja noorloomalaut, rajatud sõnniku- ja lägahoidlad.

Ahto Vili ettevõtte farminaiste kantseldada on 1300pealine loomakari, neist eesti holsteini tõugu lüpsilehmi on 600. Kogu lauda tööd kontrollib arvuti. Korraga saab lüpsile 40 looma, tunnis lüpstakse neli platsitäit. Seega kulub 600 lehma lüpsmiseks kolm pool kuni neli tundi. Ja loomi on tarvis lüpsta kolm korda päevas. Kogu lüpsiprotsessi korraldab kaks töötajat.

Farm ja kogu selle majandamine on kõrgtehnoloogiline - lehmadel on jala küljes elektronnumber, mille abil arvuti looma ära tunneb. Arvuti registreerib iga looma lüpsi kestvuse, piima koguse, piima elektrijuhtivuse, looma aktiivsuse. Alarmkoodidega antakse märku looma normaalse elutegevuse kõrvalkalletest. Arvuti blokeerib haige looma kohal oleva lüpsimasina, et tema piim ei satuks puhta piima hulka. Lüpsiplatsilt tagasiteel juhib arvuti looma kas lauta või raviosakonda

Vastavalt toodangule ja laktatsiooni perioodile on loomad jagatud kaheksasse söötmisgruppi. Arvutiprogrammi abil koostatakse vastavalt loomade arvule, nende vajadusi ja sööda komponentide maksumust arvestades kõige optimaalsem söödaratsioon. Seejärel sisestatakse andmed iseliikuva söödamikseri arvutisse. See on kaks miljonit krooni maksev seadeldis, mis segab maisist, jahust, õlikoogist ja mineraalainetest sööda valmis. Sellise loomasööda kilohind on keskeltläbi 1,48 krooni.

Kuni kolmenädalaste vasikate toitmiseks on nn piimatakso, mis teeb vissidele veest ja vajalikust kogusest piimapulbrist joogi. Ka siin korraldab asju arvuti, näiteks annab ta teada vasikatest, kes pole õigel ajal luttimas käinud.

Tipptehnoloogia on kasutusel ka põlluharimise tehnika juures. Kaks traktorit ja kombain on varustatud GPS-seadmetega, arvuti registreerib näiteks vilja niiskuse ja saagikuse. Ka mürgipritsil on GPS-juhtimine ning põldudele väetise ülekülvamist aitab vältida satelliitside.

Torma lüpsifarmist tulev piim müüakse Valio Laeva meiereisse. Soomlaste Valiot Ahto Vili kiidab. Kuigi ka Valio on kokkuostuhinda alla lasknud, makstakse ikkagi Eesti ühte kõrgemat hinda.

Siiski kaotas Torma POÜ piima kokkuostuhinna languse tõttu eelmise aasta jaanuari ja veebruariga võrreldes tänavu kahe esimese kuuga 1,8 miljonit krooni. Märtsi miinus küünib ilmselt 1,2 miljoni kroonini.

"Kui me poleks omal ajal kõvasti investeerinud, oleksime praegu ikka tõeliselt raskes seisus," iseloomustab

Ahto Vili olukorda. "Mullu kallinesid väetised, tänavu veebruaris kerkis rapsiõlikoogi ja maisi hind. Asi pole enam raskuste talumises, tegemist on ellujäämisvõitlusega."

Kogu elu Tormas keerleb Ahto Vili farmi ümber - kui poleks loomapidamist, poleks ka inimestel õiget elu ega olemist.

Vili ise näeb enda missiooni kohaliku külaelu edendamises. Tema kaasabil tegutsevad Tormas puhkpilliorkester ja kammerkoor, käiakse bridži mängimas. Ta on Torma vallavolikogu liige.

"Kui oled ettevõtte juht ja elad ka ise kohapeal, siis vaatad ka kogu sellele elule teise pilguga, kui seda teeks ehk võõramaine firmaomanik, kelle peamine eesmärk seisneb raha kokkukühveldamises," tõdeb ta. "Kui ärimehel läheb hästi, siis on tema moraalne kohustus oma heaolu jagada piirkonna elujärje ja seltsielu edendamiseks."

Sestap on Ahto Vili seda meelt, et riik peab põllumeest - maa soola - järjekindlalt toetama. "Riik ja ühiskond peavad hea seisma, et elu maal korraldaksid eestlastest ettevõtjad ja maamajandus oleks jätkusuutlik - see on meie omariikluse, keele ja kultuuri püsimise tugisammas," leiab ta.

Vili arvates on maainimesele solvav, kui arvatakse, et seal, kus lõpeb linnapiir, hakkavad vastu tulema madalalaubalised, näol igihaljast naeratust kandvad tüübid, kellele toetusi makstakse rumaluse, saamatuse, laiskuse kompenseerimiseks.

"Raske aeg seab põllumehe tõsiste valikute ette," tõdeb ta. "Toiduahela esimese lülina piima, liha ja teravilja tootes mõjub praegune kriis talle kõige valusamalt. Töötlejal ja kaupmehel on ühise rahapaki jagamisel rohkem valikuvõimalusi."

Vallavalitsus näeb Ahto Vilit kui innovaatilist ettevõtjat, kes pakub tööd kohalikele elanikele.

Ta on üks Jõgevamaa tublidest investoritest, kes kohalikku elu ja arengut palju kujundanud.

Ahto Vili on puhkpillimuusika festivalide ToPoF ja Torma kammerkoori loomise idee algataja. Lisaks kindlasti tugevate isiksusomadustega ärimees ning andekas pilli- ja laulumees.