'Raimonds' - estraadilikke laule täispikitud lavastus

Pärnu Endlas esietendunud "Raimonds" on ilmselt üks neid lavastusi, mis kas meeldib väga või paneb õlgu kehitama. Just selline mulje jäi esietendusel publiku reaktsioonidest, tuttavate arvamustest ning etenduse järel ilmunud paarist arvustusest.

Üks on kindel, Tiit Palu loodud muusikalavastus on loodud meelt lahutama. Ja seda ta teeb. Kui tavaliselt liigitaksin ma Raimonds Paulsi laulud pigem mõttetu estraadi hulka, siis tänu Endla näitlejatele märkasin ma neis ka mingit elu. Isegi kui mõni noot ei jõua lauldes õigele kõrgusele, on see pigem laulu kasuks kui kahjuks.

Selle eest peab kiitma lauluõpetajat Toomas Volli, kes on tõesti teinud suurepärast tööd. Isegi vanemad ja laulvatena tuntud näitlejad, kelle maneeri võis siiani pidada aastatega väljakujunenuks, on saanud selles tükis hoopis uue tuule oma laulupurje. On uusi põnevaid (laulu)tutvusi noorimate näitlejatega ja ootuspäraseid säravaid esitusi neist pisut vanematelt.

Aga laulude vahel elab oma elu ka üks näitemäng, mis räägib Raimonds Paulsi eakaaslase Sirje elust. Elust, mis kui esimese Eesti vabariigi ajal sündinud eestlase koondportree. Kui nõukogude aega jõudvas teises vaatuses haakub see Paulsi lauludega loogiliselt, siis esimeses vaatuses on sidet raske aimata. Ja tuleb tunnistada, et kui lugu küüditamiseni jõudis, märkasin end ohkelt "juba jälle…". Ehkki estraadlike sketšidena kulgev sisuliin rusuma just ka ei hakanud, kuivõrd mäng käib laval pigem komöödiavõtmes ja on nauditav.

Kui nüüd meenutada Tiit Palu varasematest töödest Valgre lauludele üles ehitatud "Raimundit" ja Mati Undi romaani "Mõrv hotellis" põhjal valminud lavastust "Mis värvi on vabadus", kus kõlasid 1960. aastate poplood, siis oli tulemus minu jaoks paraku kahvatuim.

Võib ju muidugi olla, et viga on minus, sest ei osanud üles leida sõnumit, mida kandsid paralleelsete sirgetena jooksvad laulukava ja Sirje lugu… Raimonds Paulsi näoga Evald Raidma klahvpillidel laule saatmas ajas igatahes pigem segadusse, kui aitas tervikut luua.

Autor: Ülle Hallik