Et võõra võlg ei jääks ostja kanda

Keerulised ajad kinnisvaraturul, vähenev tehingute maht, langevad hinnad ning nii mõnedki pankrotistunud kinnisvaraarendajad on märgid, mis sunnivad korteriostjaid erilisele tähelepanelikkusele.

Kui kinnisvaraarendajal tekivad müügiga raskused, siis võib see juba müüdud korterite omanikele tähendada seda, et arendaja soovib enda omandis olevate korterite haldus- ja hoolduskulud ebaõiglaselt teiste korteriomanike kaela veeretada.

Kuuldavasti on juba esimesed juhud, kus pankrotistunud kinnisvaraarendaja on jätnud kommunaalmaksete võlad teiste korteriomanike kanda. Viimased peavad võla likvideerima, sest vastasel korral ähvardab kogu elamut teenuseta jäämine.

Lepingu teenusepakkujaga, näiteks vee ja kanalisatsiooni või gaasi pakkujaga, on reeglina sõlminud ühistu, mitte iga korteriomanik eraldi. See tähendab, et teenusepakkujale teenuse eest tasumise eest vastutab ühistu, mitte iga korteriomanik.

Kulude majasisese jaotamisega tegeleb sellisel juhul ühistu, kes peab hoolitsema selle eest, et korteriomanikud teenuse eest ühistule tasuksid. Võlgnevuse tekkimisel on oht, et teenusepakkuja ähvardab teenuseta jätta kogu ühistu kui lepingupartneri, mitte vaid konkreetse võlglasest korteriomaniku.

Teenuseta jäämise hirmus tuleb teistel korteriomanikel aidata ühistu võlg likvideerida, et hiljem ühistu nõue võlglase vastu pöörata. Asja muudab keerulisemaks asjaolu, et praegu on päris paljud tipphetkel võetud korterilaenud n-ö vee all. See tähendab, et hüpoteegiga tagatud laenusumma on suurem kui korteri enda turuväärtus. Kui korter on muude makseraskuste juures ka sundtäitmise korras enampakkumisele pandud, siis esmalt rahuldatakse hüpoteegiga tagatud nõuded.

Viimased on enamasti panga nõuded. Kui korteri võimalik müügihind on võlgadest väiksem, siis on ilmselge, et mingid nõuded jäävad rahuldamata. Siin on just korterühistul oht pika nina ja tühjade pihkudega jääda.

Korteriostja peab ostu kaaludes veenduma arendaja jätkusuutlikkuses. Mida enam korterelamust on müüdud ja mida väiksem on pakkumisel olevate korterite hulk, seda väiksem on eeldatav risk tarbija jaoks.

Ohumärk tarbija jaoks on arendaja maksuvõlad - kui need on suured, siis tasub uurida võlgnevuse põhjust ja seda, kas võlgnevused on plaanis kustutada. Positiivne aga on see, et meil on üksjagu suuremaid kodumaiseid ja välismaiseid arendajaid, kes turuolukorra üle rõõmsad ei ole.