Tarbimine turgutab majandust

Marika Merilai 18. märts 2009, 00:00

Majanduse langusperioodi kajastamise iseärasus on erinevad nägemused tarbimise rollist ühiskonnas. Kas oleks õigem avaldada survet sisetarbimise piiramisele või mitte?

Tõde, nagu alati, on kusagil vahepeal. Need, kes selle sajandi alguses tekkinud buumi aegadel soetasid kvaliteetseid kestvuskaupu või siis n-ö investeerisid iseendasse parema elukvaliteedi saavutamiseks, pole praegusest perspektiivist vaadates kaotajad, vaid pigem võitjad. Teisalt aga need, kes hindasid oma tulevikuvõimalused üle laenulepinguid sõlmides, on nüüd raskustes.

Paljude inimeste isikliku majandamise üks põhiküsimusi on, kas kasutada kättesaadavaid hüvesid tuleviku arvel (laen), kohe (palgapäev) või tulevikus (investeerimine ja säästmine).

Mõistlik oleks ka keerulistel aegadel jätkata nende põhivalikute tasakaalukat kombineerimist. Samas on jooksvate tulude tarbimiseks kulutamine ühtaegu nii paratamatu kui ka kasulik. Näiteks võib just majanduslanguse tingimustes soetada ülisoodsalt eluaseme või sõiduki, võimaldada endale odavalt täisväärtuslik puhkusereis või uuendada soodushinna eest oma garderoobi.

Hiljuti otsiti ühes raadiosaates uudissõna majanduslanguse või -kriisi jaoks (nagu soomlased võtsid eelmise kriisi ajal kasutusele lama). Üks poliitik pakkus välja, et meie praegust olukorda võiks hakata nimetama lähtemajanduseks.

Tõesti, optimistid näevad languses uusi võimalusi. Näiteks on majanduskasvu pidurdumine toonud ka positiivseid muutusi. Tarbijahinnad on jaanuaris langenud 4 protsendile võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja tulevikuprognoos näitab languse jätkumist.

Selle peamine põhjus on lisaks maailmamajanduses toimunud muudatustele ka sellest tulenev kütusehindade langus Eestis, ekspordi vähenemine ja toiduainete suur hinnalangus. See omakorda loob hea aluse majanduse korrastumisele. Korrastumine tähendab iga majapidamise, ettevõtte, riigiasutuse kulude jälgimist, analüüsi, kontrolli ja põhjendatust, et mitte süvendada riske ja ohte tulevikus.

Paljud riigid on oma majandust hakanud toetama abipakettidega. Näiteks Suurbritannia valitsuse abipaketti peetakse enamiku teiste Euroopa riikide abipakettide eeskujuks. Suurema osa sellest moodustab 500 miljardi naela suurune abi finantssektorile. Käibemaks langetati seniselt 17,5 protsendilt 15-le.

Ka soomlased alandasid toidukaupade käibemaksu 17 protsendilt 12-le.

Toidukaupade hindade mõningane alanemine on abiks tarbimise jätkumisel ja see annab positiivse tõuke toiduainetööstustele ning -tootjatele. Nii suureneb tarbimiselt laekuv käibemaks, samuti põllumajandusest, tööstusest ja kaubandusest saadavad muud maksud.

Tarbimisaktiivsus mõjutab sel aastal tervet Eesti majandust, sest suur osa majandusest toetub sisetarbimisele. Kui tarbimine jätkuvalt väheneb, kannatavad kõik sisetarbimisega seotud sektorid - jaekaubandus, siseturism, toitlustusasutused, hotellid jne.

Kaudne mõju jõuab sealt kogu majanduseni, kuna üks tähtsamaid riigi sissetulekuallikaid on just tarbimisega seotud maksud - käibemaks ja aktsiis. Samas on olukord selline, et vähem laenuraha, negatiivsemad tulevikuootused, kasvav tööpuudus ja elukalliduse tõus on peamiste teguritena inimeste tarbimisotsuseid mõjutamas.

EKI tarbijauuringud näitavad, et nii ettevõtjate kui ka tarbijate kindlustunne on rekordiliselt madal. Nõudluse langus, töötuse määra tõus jms avaldub tarbijate toidu- ja esmatarbekaupade tarbimise koguselises vähenemises, samuti elektroonika, kodusisustuse ning puhkusereiside ärajätmises või edasilükkamises. Oluliselt harvemini on hakatud külastama restorane, meelelahutusasutusi ja spordiklubisid, vähem on hakatud kulutama mänguasjadele, raamatutele, riietele ja jalatsitele.

Kulutuste jälgimine ja mõistlik tarbimine ning läbimõeldud ostud aga aitavad kaasa majanduse jätkuvale toimimisele, sest annavad tööd ettevõtjatele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing