Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Korteriühistute võlad veel talutaval tasemel

Virge Lahe 20. märts 2009, 00:00

"Võlgnike arv on küll kasvanud, aga pankrotiohtu veel pole," kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva, kes on enda sõnul ka kahte suuremat ühistut juhtinud ja kes nüüd igapäevaselt korteriühistutega tegeleb. Samas nentis Jõgeva, et tal on informatsioon vaid korteriühistu liikmete kohta.

"Need andmed meil puuduvad, kel on pidevalt maksuvõlad või kes maksavad korralikult," rääkis Jõgeva. "Võib-olla neil, kellega meie tegeleme, ei ole võlgu. Võib-olla maksed hilinevad, aga midagi katastroofilist küll ei ole."

Tallinna linna korteriühistutes ei näe Jõgeva probleemi. Pigem näeb ta riskipiirkondadena Paldiskit ja Loksat, kuigi seal elavad inimesed käivad põhiliselt linnas tööl, nii et midagi hullu ei tohiks ka seal olla. "Töötute arv kasvab, aga kütteperiood ka lõpeb, küte ongi suurim kuluartikkel," selgitas Jõgeva optimistlikult.

"Juhatuse esmane ülesanne ongi, et ei tohi lasta korteriomanikul võlga liiga suureks minna," märkis Jõgeva.

"Praegu on elektriarvete eest tasumisel märgata võlgnike kasvu," kinnitas Eesti Energia jaeäri kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg. Tema sõnul on võla kasvu mõjutanud mitu kuud kestnud kütteperiood, mis on viinud ka kommunaalmaksed kõrgeks.

Eesti Energia menetleb Hamburgi sõnul võlgasid, arvestades kliendi senist maksekäitumist ning varasemaid võlgnevusi. "Esimene meeldetuletus tuleb kliendile kas e-posti, sms-i või kirja teel, olenevalt sellest, millised kontaktandmed klient meile andnud on," märkis ta.

Kui klient võlgnevust ei tasu või ei sõlmi võlgnevuse tasumiseks toimivat kokkulepet, sulgeb elektriteenusepakkuja Hamburgi kinnitusel vastavalt elektrituruseaduses ettenähtud tingimustel kliendi tarbimiskohas voolu, et takistada võlgnevuse edasist suurenemist.

"Ka pärast voolu sulgemist püüame saavutada kliendiga kokkulepet võla tasumiseks. Vajadusel kasutame võlgnevuse sissenõudmisel koostööpartnerite abi või edastame võlanõude kohtusse," lisas ta.

Hamburg mainis, et nad ei pea eraldi arvestust korteriühistute võlgade osas, aga viimasel ajal on probleem pigem selles, et korterelamu leping pole sõlmitud mitte ühistu nimele, vaid leping on sõlmitud ning jäänud kinnisvara arendaja, haldusfirma või ehitaja nimele. "Kui arendajal või ehitajal, kes üldjuhul omab palju objekte ja lepinguid, on võlg, sulgeme voolu," nentis Hamburg.

Samas on palju juhtumeid, kus korterelamu elanikud on arendajale oma elektritarbimise eest tasunud, aga arendaja ei ole Eesti Energiale raha edasi maksnud, rääkis Hamburg. "Seega soovitame kontrollida, kelle nimel on leping ja võimalusel see enda või ühistu nimele teha," ütles ta.

"Korteriühistute maksekäitumine varasemaga võrreldes oluliselt muutunud ei ole ja ühistute võlg ei ole suurenenud," kinnitas Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Reigo Marosov, kelle sõnul on Tallinna Vesi sõlminud lepingud ligi 5000 kortermajaga. Täpset summat ei saa vee-ettevõtte avaldada, kuna info peab esmalt kajastuma Tallinna börsi infosüsteemis.

Marosovi hinnangul praegu põhjust võlgade nõuete kasvuks ei ole. "Keskmine leibkonna vee- ja kanalisatsiooniteenuse arve moodustab alla kahe protsendi leibkonna sissetulekutest, mis on umbes 230 krooni leibkonna kohta," põhjendas ta. "Seetõttu pole ilmselt ka korteriühistute võlg kasvanud."

"Võlgnikega peame läbirääkimisi ja arutame erinevaid võimalusi teenuse eest tasumisel. Vee kinnikeeramine on äärmuslik lahendus ning selle meetodi rakendamist püüame igati vältida," lubas ta.

Tallinna Kütte turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Olga Petrova sõnul hoiavad inimesed rasketel aegadel pigem teiste kulutuste, näiteks meelelahutuse arvel kokku, kui jätavad kommunaalarved maksmata.

"Soojuseteenus on esmavajalik," kinnitas Petrova. Tema sõnul ei ole võlgade üldpilt võrreldes kuu aja taguse ajaga oluliselt muutunud. "Pikaajaliste võlgade summa on ikka vähenemistendentsis," märkis Petrova.

Terje Teder, Tallinna Sütiste 5 korteriühistu esimees
Meie maja on suhteliselt stabiilne, sest me ei ole lasknud probleemidel tekkida. Aga vaatan, et võlgnikke tekib juurde, kuigi kõik proovivad mingit lahendust leida. Ühistul endal kommunaalteenuste pakkujate ees võlgnevusi ei ole tekkinud. Lisaks elektri hinna tõusule on tõsine probleem kütte hinna kõikumine üles-alla.

Tatjana Loginova, Tallinna Sõpruse 233 korteriühistu esimees
Tegemist on palju, aga raha ei ole. See raha, mis üle jääb, see on nii väike summa, et lihtsalt ei jätku remondiks. Iga võlgnikku vaatame eraldi. Väga paljud võtsid laenu, mida nad nüüd maksavad, aga korteriühistule jäädakse võlgu. Mul on viis korterit, mida ma iga kuu raputan. Ühistu ise ei ole kordagi teenusepakkujale võlgu jäänud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:00
Otsi:

Ava täpsem otsing