Kui riigivõlg käib üle jõu

Kenneth Rogoff 25. märts 2009, 00:00

Keegi ei tea, millal üleilmne finantskriis läbi saab, kuid üks on selge: riikide eelarvepuudujäägid on taevas ning lähiaastatel tuleb investoreid veenda hoidma uusi võlahunnikuid.

Selleks peavad valitsused paratamatult maksma kõrgemaid intresse. Paari aastaga võivad USA pikaajaliste riigivõlakirjade intressimäärad tõusta 3-4 protsenti ning teiste valitsuste võlakirjade intressid veelgi rohkem.

Intressimäärad tõusevad, et kompenseerida investoritele suuremat riigivõlakirjade osakaalu portfellis, ning ka kasvavat riski, et valitsused võivad kohustusi eirata.

Minu uuringud näitavad, et tavaliselt kahekordistub riigivõlg kolme aasta jooksul pärast kriisi. Nüüd ongi paljud riigid sinna teel. Näiteks Hiina valitsus on lubanud kasutada kõiki vahendeid kasvu hoidmiseks, USA presidendi Barack Obama uus eelarve näeb ette 1,75 triljoni dollarilist puudujääki. Isegi riigid, mis selles orgias ei osale, peavad leppima puudujääkidega, sest maksutulud kukuvad.

2008. aasta neljandas kvartalis kukkus SKP nii USAs kui ka eurotsoonis ligi 6 protsenti ning Jaapanis ligi kaks korda enam. Tänavu on üleilmne SKP kuristiku äärel: on võimalik, et globaalne kasv on esimest korda pärast Teist maailmasõda negatiivne. Praegused eelarveootused on realistlikud vähestel valitsustel.

Tõenäoliselt kahaneb 2009. aastal paljude riikide kogutoodang 4-5 protsenti ning mõnel ka 10 protsenti. Mis veel hullem, kui finantssüsteemid ei taastu, siis võib kasv jääda kehvaks veel aastateks, eriti kriisi keskmes olevates riikides, nagu USA, Suurbritannia, Iirimaa ja Hispaania.

Madalate intressimäärade juures suudavad Euroopa tasemel kasvu näitavad riigid välja kannatada võlga, mis ulatub 60 protsendini SKPst.

Kuid olukord, kus riigivõlad kerkivad paljudes maades 80-90 protsendini SKPst ja madalad intressimäärad on ajutised, ei tõota head. Paljud massiliselt võlgu võtvad riigid võivad oodata keskpikas perspektiivis vaid leiget kasvu ning see paneb küsimuse alla nende maksejõu ja jätkusuutlikkuse.

Nii ületab Itaalia võla-tulude suhe 100 protsendi piiri ja kui seni on toime tuldud tänu langevatele intressidele, siis võlgade kasvades ja intressimäärade tõustes muutuvad investorid õigusega närviliseks. Teised riigid - nagu Iirimaa, Suurbritannia ja USA - alustasid tugevamalt eelarvepositsioonilt, kuid ei pruugi olla udu hajudes palju paremas seisus.

Püsivas majanduslanguses püüab nii mõnigi kasvavate võlgadega valitsus oma koormat kergendada finantsrepressioonide, kõrgema inflatsiooni ja võlgade osalise maksmata jätmise abil. 2000. aastate suure majanduslanguse lõppmäng tuleb kole.

Copyright: Project Syndicate, 2008, www.project-syndicate.org

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:00
Otsi:

Ava täpsem otsing