Nirisevad räästad viitavad kasimata katusele

Siim Sultson 31. märts 2009, 00:00

"Korra või kaks korda aastas tuleb puhastada kindlasti. Väga aktiivselt ei maksa lund maha ajada, võib katuse ära trampida," selgitab plekk-katustele spetsialiseerunud OÜ Plekk-katusemeister tegevdirektor Jaanus Aedla. Just kevadel ja sügisel tuleb rennid okastest ning lehtedest puhtaks teha. Igaüks peab jälgima oma katust ikka ise, paneb ta omanikule südamele.

Vastasel juhul hakkab oksa-okka ja leherisu lagunemisel eralduv hape plekipinna tsinkki või värvi kahjustama, kuni mõne aasta möödudes hakkab see roostetama. Edasi ei kulu katte mulgustumiseni enam palju aega.

See käib nii traditsiooniliste valtsplekk-katuste kui ka profiilplekist katuste kohta. Kevadise ja sügisese hoolduse ajal puhastatakse katuse rennid, õnarused, nurgad okastest ja lehtedest. Sügiseti tasub eriti puuderohkes piirkonnas puhastada katust koguni kaks korda - lehtede langemise alguses ja enne esimest lund. Ühtlasi tasub siis panna tähele, kas kattes on mingeid kahjustusi.

Kohapealsed kahjustused tuleb roostest puhastada ja värviparandusega katta.

"Soovitan alates viiendast aastast plekk korralikult puhtaks harjata, ammoniaagilahusega puhtaks pesta, kruntida ja värvida kaks korda ning veel ka siis ei ole lõpuni garanteeritud, et tsingiõlid said korralikult maha pestud," seletab Aedla. Kohe paigaldamise järel takistavadki just tsingiõlid värvi nakkumist. Alles siis, kui tsingiõlid on vihma, päikese, tuule käes äraoksüdeerunud, saab paljast plekki värvida. Edasi siis teha mõnekümne aasta pärast värviparandusi või üldse üle värvida.

Aedla usub, vaadates sajaaastast ajalugu, mis Eestil valtsplekk-katuste puhul on, et valtsplekk-katus kestab sajandeid. "Kui valtsplekk-katus on sada aastat kestnud ja omanik seda korralikult värvib-hooldab, kestab teine sada veel," tõdeb ta.

Siiski erinevalt valtsplekk-katusest on profiili pressitud pleki puuduseks selle kohati väga väikeseks muutunud paksus, mistõttu sellistest kohtadest võib katus enneaegu läbi roostetada, hoiatab Aedla.

Lisaks hakkab profiilplekk roostetama tavaliselt värvikahjustuste kohtadest. Vahel koguni ka kruviaukude juurest.

Plekist katuse kattele mõjub kahjulikult korstnaladumisel peale kukkunud ja koristamata jäetud segu. Samuti ka korstnast niredena alla voolav happeline korstnakondensaat. Mõlemad viivad vaevalt aastaga muidu kestva katte roostetamiseni.

Betoonkividest ja keraamilistest kividest katuste hooldus on sarnane: tarvis on aastas üks-kaks korda pühkida maha praht ja vaadata, kas kõik kivid on terved. Kuna kivikatus on tükkmaterjal, on selle katkise kivi asendamine vähekulukas. Liiatigi ülisuurte tormide korral ei koori tuul nagu plekk-katuse puhulgi kogu katet maha, vaid näksab siit-sealt. Veelgi enam - tulekahju järel on kivikatuse kivid uuesti kasutatavad.

Sama käib ka eterniitkatuste kohta - nendegi kui tükkmaterjali puhul on katkise plaadi asendamine jõukohane igale omanikule.

Eesti Metsatööstuste Liidu asedirektori ja Puuinfo projektijuhi Märt Riistopi seletusel vajab näiteks laudadest puitkatus hooldamisel ületõrvamist iga viie aasta tagant. Restaureerimisfirma Frantsiskus OÜ juhataja Tõnu Parmakson soovitab põhjaküljel tõrvata iga kümne ja lõunaküljel iga viie aasta tagant, kuna just päike kipub lagundama tõrvakihti ja siis ka puiduvaiku ning puit jääbki kaitseta.

Siiski eriti selle katuseliigi puhul tuleb iga-aastasel hooldamisel pind hoida eriti suurte puude all samblast ja prahist puhas, kuna need koguvad ja säilitavad puidule kahjulikku niiskust ning soodustavad mädanikseente levikut.

Kogu sama jutt käib ka puitkatuste eriliikide laast- ja pilbaskatuste kohta, kuid need on eriti hellad liiga ägeda pinna puhtaks kraapimise suhtes.

Tavaliselt pikalt peale vihmasadu, eriti soojal suveajal, annavad nirisevad räästad ja solisevad vihmaveetorud tunnistust mustusest ummistunud katusest. Siis tasub karta, ega rennis ka taimed pole juba idanema hakanud...

Mustusest ja risust puhastamata katus kipub lisaks kiiremale riknemisele ka n-ö tagurpidi käima - eriti kevad-talvel ja madalate kallete puhul. Kuna umbes rennid ja vihmaveetorud ei lase sajuveel õiget teed minna, poeb vesi läbi plaadivahede, kivipilude, pleki valtside katuse alla ja tuppa. Pealegi tulevad sellistesse räästastesse kiirelt ka purikad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:55
Otsi:

Ava täpsem otsing