Maakoju vali tavaline, korterisse lööktrell

Ehituspoodides on valida tavaliste trellide, akutrellide, lööktrellide ning aku-lööktrellide vahel, mille hinnad varieeruvad mõnesajast kroonist kümne tuhandeni. Tavalised trellid ainult puurivad, lööktrellil on ka löögifunktsioon.

Lööktrelli peaksid eelistama inimesed, kes elavad kortermajades, kus on vaja betoonseintesse ja lagedesse midagi kinnitada või puurida. Kuna betoon ja kivi on väga tugevad materjalid, siis on selleks vaja kasutada lööktrelli ning tavaline trell tööks ei sobi.

Lööktrelli löögi funktsiooni saab välja lülitada ja seadet tavalise trellina kasutada. Olukordades, kus ei puurita kivisse, peabki seda tegema. Näiteks puidu või kahhelkiviga töötades lõhuks löök töödeldava materjali. Näiteks pea olematute kivipindadega maamajas saab hakkama ka tavalise trelliga.

Lisaks löögifunktsioonile on trellide teine peamine erinevus aku- või juhtmetoites. Juhtme puudumine on oluline mugavus - ei pea ju kaablit vedama. Kuid tihti unustavad inimesed töö lõpetamisel aku täis laadida ja uuesti tööle hakates peab alustama hoopis laadimisega.

Akul töötav tööriist on juhtmega seadmest tihtipeale väiksema jõudlusega, olles siiski kodukasutajale piisav. Akutrell on samaväärsest juhtmetoitega trellist mugavam, kuid ka kallim.

Trelle toodetakse mitme akutüübiga - nikkel-kaadmium (NiCd), nikkel-metallhüdriid (NiMH) ning liitium-ioon (Li-Ion) -akud. Akude erinevused on samad, mis tänapäevaste ja vanemate mobiiltelefonide akude vahel. Vanemat tüüpi nikkel-kaadmium- ja nikkel-metallhüdriidakud on odavamad, kuid vajavad regulaarset laadimist. Ka siis, kui tööriista pole kasutatud. Vastasel juhul, kui trelli pole pool aastat kasutatud ja laetud, võib aku enam üldse mitte laetav olla.

Uute mobiiltelefonide akude sarnased liitum-ioonakud on võrreldes samaväärsete nikkel-kaadiumakudega võimsamad ning neid ei pea tiheda intervalliga uuesti laadima, et seadme eluiga säiliks. Liitium-ioonakumahtuvus tühjeneb aastas keskmiselt ainult kolm protsenti. Samas on liitium-ioonakud ka kallimad.

Vahel on trellil varustuses lisaaku. Selle soetamise vajadus sõltub sellest, kui palju tööriista kasutatakse. Kui seadme kasutusaktiivsus on väike, siis piisab ühest akust. Kes aga plaanib suuremat remonti või uue kodu ehitust, sel tasub kindlasti osta varuaku, mis võimaldab töötada pikemalt.

Tööaja pikkuse määrab ka trelli laadija tõhusus. Kallimate akutrellide laadijad laevad aku täis keskmiselt poole tunniga, mõned isegi 15 minutiga. Kes trelli palju ei kasuta, sellele piisab ka odavamast laadijast, mis täidab aku mõne tunniga.

Kui trelli kasutatakse harva ja ainult pildiraami seina kinnitamiseks, siis saab hakkama odavama masinaga. Kõige säästlikuma seadmega maja ehitamisel kooleb masin loodetust tunduvalt varem.

Trellide puhul arvestatakse võimsust njuutonmeetrites ehk seadme väändemomendis. Väändemoment näitab, kui suurt puuri kui kõvas materjalis suudab trell ringi ajada.

Iga trelli kasutusjuhendis on kirjas suurim puuritav ava puidu, betooni ja metalli jaoks. Näiteks kirjas olevast suurimast 13 mm betooniavast suurema puurida püüdmine jämedamana põletab mootori aja jooksul läbi.

Vahel on kasutusjuhendis kirjas trelli pikim järjestikune tööaeg. Siiski pole odavamad kodutrellid mõeldud 12tunnisteks puurimismaratonideks.

Autor: Risto Kippasto