Majandus tööle kõigi heaks

Londonis kogunevad homme tippkohtumisele G20 riigid, kes loodetavasti lepivad kokku rahvusvahelises kavas, millega astuda vastu üleilmsele majanduskriisile. Ons sellisel kaval lootust töötada?

Probleemiks on kindlustunne. Investorid ja tarbijad tõmbavad kõikjal kriipsu peale plaanidele raha kulutada, sest maailmamajandus tundub nii ebakindel.

Sama juhtus ka Suure depressiooni ajal 1930. aastail. Tollane vaatleja Winthrop Case kirjutas, et majanduse taastumine sõltub "üksikisikute ja ettevõtete soovist teha oste... üksikisiku jaoks eeldab see kindlust oma töökoha suhtes". Tarbijad muutusid kindlamaks alles siis, kui II maailmasõda depressioonile lõpu tegi.

Kui Londonis kohtuvad riigijuhid tahavad olla edukad seal, kus valitsused 1930. aastal läbi kukkusid, peavad nad tegema eelarvekulutusi, millest piisab täistööhõive taastamiseks, ja taastama ka normaalse laenutegevuse. Inimesed kulutavad raha vaid siis, kui neil on töö ja juurdepääs laenurahale. 1930. aastail ei kasutatud neid meetmeid piisavalt. Kindlustunnet ei ole võimalik taastada vaid kulutamise ja laenamise abil. Inimesed peavad uskuma, et raha on midagi kestvamat kui majanduse abipaketid, mis ei pruugi õnnestuda.

Suur depressioon ei lõppenud vaid tänu sõjakulude kasvule. Tõsi, II maailmasõda langetas töötuse määra nii USAs kui ka teistes riikides. Kuid sel polnud pistmist ettevõtete kindlustunde kasvuga, vaid vastiku sõjaga - inimesed pidid minema rindele ja appi sõjatööstusele.

Päriselt taastus kindlustunne pärast sõja lõppu. Arvati, et tekkinud on ajapikku kogunenud nõudlus. Pärast aastaid puuduse kannatamist tahtsid inimesed üle kõige elada normaalset elu - kõik enda ümber taas üles ehitada, soetada kodu ja auto. See oli aga vaid asja üks külg. Pärast depressiooni ja sõda muutus suhtumine valitsuse kohustustesse.

Selle uue suhtumise sümboliks sai 1947-1951 Marshalli plaan, mida nähti uue valgustusajana, arusaamisena, et hätta sattunud inimesi peab aitama. USA andis sõjast laastatud Euroopale miljardeid dollareid abiraha. Keynesi majandusteooria, mida Suure depressiooni ajal eriti vastu ei võetud, sai uue sotsiaalse leppe aluseks. Oma sõnumiga, et me kanname üksteise eest hoolt, sobis teooria suurepäraselt suuri ohvreid toonud põlvkonnale. Selline usk suurendab iga majanduse elavdamise paketi mõju kahekordselt.

Seetõttu on kõik G20 tippkohtumisel väljendatud kavatsused ja antud lubadused olulised. Osalejad peavad panema majanduse tööle kõigi jaoks. Pealtnäha kõrvalised teemad - vaeste aitamine - on usalduse taastamisel esmatähtsad, nagu oli Marshalli plaan pärast sõda.