Kõrgepalgaliste armee taskutesse tuli lisa

Vaid vähestel tegi palk läbi mikroskoopilise languse.

Kõige kopsakamad palgad tunduvad olevat sise-, justiits- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.

Kõige enam tõusid mullu kantslerite palgad ja seda suuresti tänu lisatasudele ja tulemuspalkadele. Ehkki kantsleri palk palgaastmestiku järgi on 25 000 krooni kuus, erineb tegelik palk sellest kardinaalselt. Kaitseminister Jaak Aaviksoo on varem öelnud, et 25 000kroonise palgaga ei õnnestuks tal kedagi kantsleri kohale värvata.

Ministeeriumide palgal olevatest ametnikest kõige suurema teenistuse sai mullu kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann, kes teenis kokku 1 076 905 krooni. Sellest lisatasud ja hüvitised moodustasid 204 546 krooni ja preemiad ning tulemustasu kokku 362 900 krooni.

Almann, kes töötab nüüd advokaadina Aare Raigi advokaadibüroos, ütles, et palga selline struktureerimine ei ole normaalne ega läbipaistev.

"Kahjuks on lisatasud, diferentseerimised jms minetanud oma esialgse tähenduse, praktikas kasutatakse neid lihtsalt "muutujatena" tehtes, mis summas annavad kokku ametniku lõpliku palga," ütles Almann. Ta lisas, et palkade lõppsummad kaitseministeeriumis määrati pärast põhjalikku ametikohtade hindamist ning see on avalik dokument.

"Iga ministeerium määrab palgad eraldi, see tekitab paraku ka ministeeriumidevahelist konkurentsi paremate ametnike pärast ja aitab omakorda kaasa "palgarallile"," lisas ta.

Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna juhataja Lelo Liive sai näiteks hüvitist kokku 476 280 krooni, lisaks lisatasusid kokku 71794 krooni ja puhkusetasu 56 169 krooni. Kokku teenis Liive mullu pea ministri palga - 800 587 krooni. Liivega polnud võimalik eile rääkida, kuna ta viibib haiguslehel.

IT-talituse juhataja Meelis Pupart lahkus ministeeriumist 166 581kroonise lahkumishüvitisega, tema teenistus küündis mullu ligi 500 000 kroonini.

Rahandusministeerium toonitas eile, et mingit täiendavat hüvitist pole ministeerium koondatuile maksnud, kõik tuleneb rangelt avaliku teenistuse seadusest.

Võrreldes 2007. aastaga on palgad kasvanud märgatavalt sotsiaalministeeriumis. Näiteks info ja analüüsi osakonna juhataja Piia Tammpuu teenistus on kasvanud koguni 92 000 krooni võrra, tööelu arenguosakonna juhatajal Egle Kääratsil aga 50 000 krooni võrra. Käärats ütles, et tema palk tõepoolest tõusis, sest ta täitis nii osakonnajuhi kui ka asekantsleri töökohustusi.

Sotsiaalministeeriumi arendusjuht Karl-Erik Tender ütles, et 2008. aastal oli avalikus sektoris palgatõus, seda võimaldas riigilt tegevuskuludeks saadud raha. "Oli suur konkurents ka tööturul. Kuid võin öelda, et just täna (eile - toim) jõustus otsus, et sotsiaalministeeriumis langesid kõikide töötajate palgad võrdselt 7%," ütles ta.

Ajal, kui valitsus otsustas õpetajate palkasid tõsta 8% asemel vaid 4%, on haridusministeeriumi ametnike palgatõus olnud aga koguni mõnel juhul 36%. Näiteks haridusministeeriumi analüüsiosakonna asejuhataja Anu Angerja palk kerkis 101 000 krooni võrra, 305 000 kroonilt 406 000 kroonile.

Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson ütles, et ühelt poolt on koondamistasud ja kompensatsioonid ametnikele seadusega ette nähtud ja n-ö rahva tahe. Samas möönis Mattson, et riigikontrolli hinnangul on kõiki pimedaid lisatasusid ja muid hüvitisi reguleeriv avaliku teabe seadus ajast ja arust. "Kui ametnik on hea, võiks talle maksta ka miljon krooni, kuid et see oleks avalik ja ausalt näha," lisas ta.