Trigon Agri üllatas kriisi

Ralf-Martin Soe 02. aprill 2009, 00:00

Lisaks on Trigon Agri korjanud viimase kahe aastaga finantsturgudelt ligi 3 miljardit krooni.

Ärimees Joakim Heleniust võib pidada põllumajandusfondi Trigon Agri vaimseks isaks, kuigi tema osalus on selles välisfondide kõrval alla 10 protsendi. Praegu pakub Heleniuse enamusosalusega Trigon Capital sarnase nimega Trigon Agrile juhtimisteenuseid, mille eest viimane maksab kokku 55 miljonit krooni aastas (2% investeeritud kapitalist, mis langeb järgmise kolme aasta jooksul 1,55 protsendile). Selle sisse kuuluvad kolm juhatuse liiget ja igasugune muu Trigon Capitali tugi. Võrdluseks, 101 riigikogu liikme palgad ühe aasta jooksul on kokku veidi enam, 60 miljonit krooni. Samas maksti mullu 2235 Trigon Agri töötajale palkadeks ligi 102 miljonit krooni.

Trigon Agri juhid on igatahes ettevõtte käekäiguga põllumajandussektori üldist turbulentsi arvestades rahul.

"Põllumajandussektoris on toimunud väga suur langus. Kui vaadata neid firmasid, mida juhivad rootslased, ukrainlased või teised rahvusvahelised firmad, mis on kõik operatiivses kahjumis, on meie tulemus kordades parem," rääkis Trigon Agri juhatuse liige Ülo Adamson, lisades, et Eesti meeste üles ehitud Trigon Agri on oma mahtudelt juba täiesti võrdväärne teiste maailma mastaabis põllumajandusettevõttega. 2008. aastal oli ettevõtte käive värskete andmete järgi juba 650 miljonit krooni. Ettevõtte puhaskahjum oli 40 miljonit krooni, kulumieelset kasumit (EBITDA) teeniti 26 miljonit krooni. Käive soovitakse 2010. aasta suveks pea kolmekordistada, jõuda 1,6 miljardini kroonini aastas.

"Me ei ole mingi eksperiment ega raha pärast loodud fond. Oleme aktsiakapitali tõstnud kaks korda," ütles Trigon Agri juhatuse esimees Kaupo Ojavee.

2008. aasta mais kaasas Stockholmi börsil noteeritud Trigon Agri aktsionäridelt ligi 1,6 miljardit krooni. Toona ei osanud investorid arvata, et põllumajandussektoris järgnevad juba paari kuu pärast ekstreemselt rasked olud. Ka viimane raha saadi turult edukalt kätte.

Igatahes Trigon Agri aktsia hind Stockholmi börsil on selles turbulentsis tugevalt kukkunud, 2008. aasta mai alguse 1,7 eurolt 2009. aasta aprillis 0,5 eurole.

Kõigele vaatamata on ettevõtte tänaseni korralikult rahastatud. Sel aastal peaks kogu järele jäänud aktsionäride raha (ca 800 mln) investeerimisele minema, sealhulgas järgneva üheksa kuu jooksul ka need pool miljardit krooni, mis toodi Prantsuse riigi võlakirjadest Swedbanki.

"Me paneme raha sinna, kus on meie suu," ütles Adamson. Seetõttu võttis Trigon Capital Swedbankist 150 miljonit krooni laenu, et osaleda Trigon Agri aktsiakapitali suurendamises. Trigon Agri ja Trigon Capital on erinevad ettevõtted, mistõttu ühe ettevõtte raha ei saa otseselt teise ettevõtte kohustusi tagada. Pealegi on Trigon Capitalil piisavalt varasid, et kolmekordne aktsia hinna langus Swedbanki ees tagada.

Trigon Capitali suuromanik Joakim Helenius helistas eile õhtul Äripäeva ja kinnitas erutunult, et vihje taga, et Swedbank sundis teda poolt miljardit krooni enda juurde hoiule tooma, on vaid pahatahtlikud konkurendid.

Ta väitis, et võib Äripäeva ajakirjanikule näidata kogu raamatupidamist ning lisaks võib ta lasta Swedbanki Eesti juhil Priit Perensil Äripäeva helistada ja kinnitada, et see ei ole tõsi.

"Tõime selle raha ainult patriotismi pärast Swedbanki ja võime sellega teha mida iganes," ärritus Helenius.

Trigon Agri suuremate omanike ringis oli eelmise aasta keskel palju raskustesse sattunud panku, mis omasid Trigon Agrist kokku üle viiendiku.

Aktsionäride nimekirjast oli näiteks USA pank Sterns & Co, mille JP Morgan hiljuti raskuste tõttu üle võttis, Luxemburgi pank Fortis Banque, mille võttis üle BNP Parbase, ja Islandi pank Glitnir Bank, mille võttis üle pankrotiäärel Islandi valitus.

Samuti leiab investorite nimekirjast USA Citigroupi kontodel olevad aktsiad, mis jagati raskuste tõttu kaheks, ja mis võttis 2008. aasta lõpus vastu hiigelkahjumi.

Neid panku enam Trigon Agri nimekirjas ei ole.

Trigon Argi juhatuse liige Ülo Adamson selgitas, et tegelikult on tuumikaktsionärid samaks jäänud, lihtsalt nende kliendid on pangakontosid vahetatud.

"Näiteks Hansapanga taga on mitmed eraisikud, fondid ja muud aktsionärid," ütles Adamson.

Mehe sõnul on ettevõtte suurimad osanikud New Yorgis, Londonis, Pariisis, Helsingis ja Stockholmis baseeruvad fondijuhid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:01
Otsi:

Ava täpsem otsing