G20 riikidelt kriisi tõrjeks triljon dollarit

Kokkuleppe järgi kolmekordistuvad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) rahavarud seniselt 250 miljardilt dollarilt 750 miljardile dollarile ning 250 miljardit dollarit läheb rahvusvahelise kaubanduse toetamiseks.

"Täna on päev, kus maailm tuli kokku, et ühiselt üleilmsele majanduslangusele vastu seista. Ja seda mitte üksi sõnades, vaid koos plaaniga maailmamajanduse toibumiseks ja vajalikeks reformideks koos ajakavaga," ütles kohtumisel võõrustaja rollis olnud Briti peaminister Gordon Brown.

Samas ei võetud mingeid täiendavaid kohustusi majanduse ergutamiseks riiklike rahasüstidega. Viimast oleks soovinud USA, Suurbritannia ja Jaapan. Eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa nõudsid aga enam rõhku reeglitele, mis tulevikus nii laastavad kriisid ära hoiaks.

Muu hulgas lepiti kokku, et OECD avaldab musta nimekirja riikidest, mis ei ole koostöövalmis üksikisikute ja firmade tabamiseks, mis üritavad oma maksutulusid varjata. Samuti karmistub edaspidi kontroll riskifondide ja reitinguagentuuride tegevuse ning tippjuhtide palkade üle.

Browni sõnul on esimest korda olemas ka üksmeel pankade bilansside puhastamiseks "ohtlikest jäätmetest" ehk laenutegevust pärssivatest halbadest varadest.

Turud reageerisid G20 kokkuleppe sünnile positiivselt.

Brown ütles, et ehkki kokkulepetes ei ole kiireid lahendusi, tähendavad need, et "me suudame majanduslanguse kestust lühendada ning päästa töökohti".

Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy sõnul ületas kohtumise tulemus kõik ta ootused. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnul oli tulemus "väga, väga hea" ning "peaaegu ajaloolise tähtsusega kompromiss". G20 leppis kokku finantsturgude "uue arhitektuuri" loomises, mis oli Saksamaa üks peamisi nõudmisi.

Valitsusjuhid kordasid ka oma vastuseisu protektsionismile, lubades teha kõik mis võimalik globaalse kaubanduse ja investeeringute edendamiseks. Pea samas sõnastuses lubaduse andsid needsamad riigid mullu novembris, mille järel 17 riiki 20st on paraku oma lubadusest taganenud.